Küsitlus: keskpangad ootavad rahanduses "multipolaarse" maailma tulekut

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 07.07.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 628,52 EUR/oz
  
- 2,08 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
53,21 EUR/oz
  
- 0,92 EUR

03.07.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Neid keskpankasid, kes plaanivad järgmise kümnendi jooksul dollari osakaalu oma reservides vähendada, on rohkem kui neid, kes selle osakaalu tõsta plaanivad, selgub uuest küsitlusest.

Küsitluse viis keskpankade seas läbi rahvusvaheline rahandus- ja finantsasutuste mõttekoda OMFIF ja see avaldati juuni lõpus. See on esimene kord küsitluse ajaloos, kus selgub, et 10 aasta perspektiivis plaanitakse üldiselt dollarite osakaalu vähendada.

Küsitluse tulemused on sarnased Maailma Kullanõukogu (WGC) omaga, kust selgus, et keskpangad ootavad dollari osakaalu täiendavat vähenemist ning kulla osakaalu tõusu reservides.

WGC küsitlus

Multipolaarne maailm

Dollar on pärast Iraani sõja algust tugevnenud, sest intressimäärad on kasvanud ning huvi USA finantsvarade järele on olnud keskmisest suurem. See on aga lühiajaline pilt.

Lausa 79 protsenti keskpankadest ja 60 protsenti investeerimisfondidest usub, et globaalne rahasüsteem liigub „multipolaarsuse“ poole. Ehk maailma rahasüsteem ei tugine tulevikus enam peamiselt ühele reservvaluutale, vaid keskused paiknevad erinevates maailma osades.

Küsitlusest selgus, et dollar on hetkel jätkuvalt domineeriv valuuta, aga nii lühemas kui pikemas perspektiivis plaanitakse dollari allokatsiooni vähendada. Eriti plaanivad seda teha just arenevate riikide keskpangad. Kui 16 protsenti keskpankadest plaanib dollari osakaalu 10 aasta jooksul suurendada, siis 24 protsenti plaanib seda hoopis vähendada.

Peamisteks alternatiivideks olid euro ja Hiina jüaan. Jüaani osakaalu plaanib suurendada 32 protsenti keskpankadest, mis oli valuutade seas ka kõrgeim näitaja. Euro osakaalu soovib suurendada 29 protsenti keskpankadest. Samuti on kasvamas huvi ka väiksemate valuutade vastu.

Dollari ebakindlusest lõikab kasu kuld

Dollariga seotud ebakindlusest lõikab enim kasu kuld, kirjutati küsitluse raportis. Kuld on muutumas keskpankade jaoks aina olulisemaks reservvaraks, mis aitab kaitsta geopoliitiliste pingete ja rahasüsteemiga seotud riskide vastu. Küsitluse järgi hoidis 82 protsenti keskpankadest oma reservides ka kulda, veel mullu oli see protsent 71.

30 protsenti küsitlusele vastanud keskpankadest plaanib 1-2 aasta jooksul oma kullareserve suurendada. 61 protsenti vastanutest arvas, et 2027. aasta juuniks kaupleb kulla hind 5000-6000 dollari vahemikus. Vaid 28 protsenti ütles, et hind on kõrge ja see piirab oste. Motivatsioon kulda soetada on keskpankade jaoks strateegiline, mitte finantsiline. See tähendab, et hind ei ole nende jaoks nii oluline tegur.

Geopoliitiliste faktorite olulisust kulda investeerimisel rõhutas 51 protsenti vastanutest. Veel 2024. aastal nimetas seda vaid 11 protsenti vastanutest.

OMFIFi küsitlus viitab sellele, et keskpangad ootavad dollari reservvaluuta staatuse järk-järgulist nõrgenemist ning kulla tähtsuse suurenemist.

Lugemissoovitus Teile