Jaapani 10-jeenise mündi saab metalli kokkuostus müüa kasumiga

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 18.06.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 563,74 EUR/oz
  
- 74,15 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
51,18 EUR/oz
  
- 2,42 EUR
Foto: Shutterstock

18.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Jaapani 10-jeenine münt, mis koosneb peamiselt vasest, on nüüd vanametalli kokkuostus rohkem väärt kui on selle nimiväärtus. Peamiseks põhjuseks on inflatsioonist tulenev jeeni väärtuse langus ning vase hinnatõus.

10-jeenises mündis on 95 protsenti vaske, 4 protsenti tsinki ja 1 protsent tina. Võttes arvesse Jaapani turu metalli kokkuostuhindu, on selle mündi väärtus metallina 10,4 jeeni, selgub avalikult saadaolevatest andmetest ja Bloombergi arvutustest.

Vase hind tõusis mullu 43 protsenti ning on tänavu kallinenud veel täiendava 13 protsendi võrra. Tonn vaske maksab hetkel ligi 14 000 dollarit. Jaapani turul on vase hinnad alates 2017. aastast enam kui kolmekordistunud. Jaapan ise vaske ei tooda, mille tõttu ollakse sõltuvuses impordist.

Vase hinnatõus on osa toorainete supertsüklist, millest kirjutasin juba 2022. aastal:

Toorainete supertsükkel

Liiga vähe investeeringuid kaevandamisse

Vasekaevandustesse ei ole tehtud piisavalt investeeringuid – seda ajal, mil roheenergia infrastruktuur, elektriautod ning tehisintellekti andmekeskused tarbivad seda metalli aina rohkem. Investeeringuid on viimase 10 aasta jooksul tehtud aga vähe. Seda eelkõige põhjusel, et vase hind püsis aastatel 2014-2020 väga madalal tasemel.

Jaapani jeen on aga viimase paari aasta jooksul kaotanud suure osa oma väärtusest. Jaapanis on küllaltki kõrge inflatsioon ning energiakriis on olukorda halvendanud (riik impordib lõviosa oma tarbitavast energiast).

Jaapani jeen kukkus juuni kolmandal nädalal dollari suhtes madalaima tasemeni alates 2024. aasta juulist. Seejuures on keskpangal keeruline olukorra leevendamiseks ka intresse tõsta, sest riik on aastakümnete jooksul viinud oma võlakoorma äärmiselt kõrgele tasemele. IMFi andmetel ulatub Jaapani riigivõlg 204 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Sarnaselt lääneriikidele on ka Jaapanis riigivõla pealt makstavad intressid kasvama hakanud ning jõudnud kõrgeima tasemeni alates 1990ndatest. Intresside märkimisväärne tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks on sellises olukorras keeruline. See tõstaks riigivõla intressimakseid veelgi ning muudaks Jaapani rahandusliku olukorra veelgi hapramaks.

Jeen on viimasel ajal küll odavnenud, aga kui intressid üles liiguvad, võib jeen teiste valuutade suhtes hoopis tugevnema hakata. Jeeni tugevnemine tooks omakorda kaasa aga tõsiseid probleeme Euroopa ja USA finantsturgudele, kus jeenis on võetud hulganisti laene. Jeenis võetud laenusid on madalate intresside tõttu Lääne investorite poolt aastaid kasutatud kodumaal aktsiate ja muude finantsvarade ostude finantseerimiseks.

Sellest, kuidas jeeni võimalik tugevnemine euro ja dollari suhtes võib saada finantskriisi sütituks, kirjutasin pikemalt veebruaris avaldatud analüüsis:

Kriis algab Jaapanist?

Lugemissoovitus Teile