Paberraha saatus

“Paberraha saavutab lõpuks uuesti talle omase väärtuse – nulli.” (Voltaire, 1694-1778)

Paberraha Aasias

Esimene korralikult dokumenteeritud ulatuslik paberraha kasutuselevõtt leidis aset Hiinas Tangi (618-907 pKr) dünastia perioodil, ligikaudu 800 pKr [1]. Paberraha levis Tabrizi linna Pärsias aastal 1294 ning India ja Jaapani osadesse perioodil 1319 kuni 1331. Kuid nendes piirkondades kasutati seda väga lühiajaliselt. Pärsias keeldusid kaupmehed uut raha tunnistamast, tekitades nii kaubavahetuse seiskumise.

Joonis 1. See Kuani rahatäht on vanim teadaolev paberraha
maailmas. See valmistati Hiinas ligikaudu aastal 1380.

Aastaks 1455, rohkem kui 600 aastat hiljem, loobusid hiinlased paberrahast erinevate liigse ringlusse laskmise ja hüperinflatsiooni probleemide tõttu. Siin on ära toodud põhjalik kirjeldus Hiina esimesest kogemusest rahaga.

Paberraha Euroopas

Euroopas võeti paberraha esmakordselt kasutusele väidetavalt Hispaanias aastal 1438 mauride invasiooni ajal. Hispaania sõjaväejuht andis oma sõduritele välja paberrahad, mis levisid kogu linnas. Teadaolevalt rahatähti säilinud ei ole.

Aastal 1574 andis Hollandi linn Leyden välja palveraamatute kaantest valmistatud papist mündid, kui Holland püüdis saavutada sõltumatust Hispaania ülemvõimu alt.

Hiljem andis Itaalia linn Candia välja erineva vääringuga paberrahad, kuni Veneetsiast mündid kohale toimetati. Kõik rahatähed osteti täies väärtuses tagasi.

Aastal 1633 kasutati vanimaid teadaolevaid Inglise kullassepasertifikaate mitte üksnes kviitungitena hoiuste väljavõtmiseks, vaid ka maksejõulisuse tõenditena.

Aastal 1656 asutati Rootsi Pank põhikirjaga, mis andis sellele õigused võtta vastu hoiuseid, anda laene ja hüpoteeke, ning väljastada veksleid.

Aastaks 1660 muutusid Inglise kullasseppade kviitungid mugavaks alternatiiviks müntide või kullakangide kasutamisele. Kullasseppade tähelepanek, et laenajate jaoks osutusid need sama mugavaks kui hoiustajate jaoks, tähistab rahatähtede kasutuselevõtu algust Inglismaal.

Aastal 1661 sai Rootsi Pangast esimene ametlik pank Euroopas, mis väljastas pabertaalritena tuntud rahatähti.

Joonis 2. Rootsi Panga 50-taalriline rahatäht aastast 1666.

1680. aastateks oli paberraha kasutamine hakanud levima ka teistesse Euroopa riikidesse ja Uude Maailma. Alam-Kanada Prantsusmaa koloonias kasutati mängukaartidele paigutatud rahatähti. Ka teised kolooniad töötasid peagi välja oma paberraha.

Olemasolevad valuutad ringluses

Praegu on kogu maailmas ringluses 176 valuutat. Neist sugugi kõiki ei kasutata ega tunnustata laialdaselt, nagu näiteks mitmed mitteametlikud Inglismaa piirkondade rahatähed (Mani saar, Jersey ja Guernsey).

Kõikide praeguste valuutade keskmine ringluses olemise vanus on ainult 39 aastas ja vähemalt üks neist Zimbabwe dollar, rappub hüperinflatsiooni käes. Allpool on loetletud kakskümmend pikima eaga valuutat.

Inglise naela ostujõud alates aastast 1694

Algselt oli Inglise naela väärtuseks üks troiunts (373,242 grammi) proovihõbedat aastal 1560. Proovihõbe on hõbe puhtusega 92.5% ja ühes troinaelas on 12 troiuntsi. Elizabeth I ja tema nõunik Sir Thomas Gresham (kes sõnastas Gresham’i seaduse) kehtestasid uue valuuta, et saavutada kord, mille oli loonud aastate 1543-51 “Suur devalveerimine”, kui Henry VIII püüdis rahastada oma kulukaid sõdu Prantsusmaa ja Šotimaaga.

Paberist rahatähed lasti ringlusse varsti pärast Inglise Panga asutamist aastal 1694.

23. veebruari 2007 seisuga on praegu tarvis 86.2 GBP, et sama troinaela koguses proovihõbedat osta – langus on 98.8%!

USA dollari ostujõud alates aastast 1774

1792. aasta USA Müntimisseaduse alusel oli dollar seotud 24.75 graani kullaga. Ühes troiuntsis on 480 graani. Seega läks ühe troiuntsi kulla ostmiseks tarvis 19.4 USA dollarit. 23.veebruaril 2007 läks sama troiuntsi kulla ostmiseks tarvis peaaegu 863 USA dollarit, mis tähendab väärtuse langust 97.8%!

Käibelt kadunud valuutad

Käesolev analüüs hõlmab 599 valuutat, mis on käibelt kadunud. Nende valuutade keskmine eluiga on ainult viisteist aastat![2]

Järgnevas tabelis on kirjeldatud nende valuutade saatus gruppide lõikes.

Teise maailmasõja jooksul kadus vähemalt 95 valuutat riikide vallutamise ja vabastamise käigus.

Hüperinflatsioon on üks suurimaid õnnetusi, mis võib riiki tabada.[3] See laastav protsess on hävitanud valuutasid Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Saksamaal ja paljudes teistes riikides.

USA valuutabaasi hiljutised laiendused

Valuutabaas hõlmab ringluses olevat valuutat (rahatähed ja mündid) ning kommertspankade reserve keskpangas. Hiljuti on toimunud USA valuutabaasi pangareservi osa seniolematu suurenemine.

Kuni augustini 2008 moodustas pangareservidest koosneva valuutabaasi osa 8-12%. Detsembris 2008 oli see tõusnud 47%-ni!

Need USA valuutabaasi suured laienemised suurendavad USA dollari väärtuse usaldusväärsuse täieliku kokkuvarisemise tõenäosust. Selline hoiakumuutus tooks maailma faktilistele valuutavarudele kaasa hüperinflatsiooni saatuse.

Notes:
  1 The very first historical use of paper money is believed to have occurred in 140 A.D., shortly after the Chinese discovery of paper in 105 A.D. How this money came to an end is not known.

  2 Many of the early paper currencies (likely to number in the many hundreds) of medieval Asia (China, India, Japan, Korea and Persia) as well as the majority of paper currencies that existed in China until 1935 are not included due to lack of historical information.
 
  3 It should be noted that many of the curencies listed as being destroyed by war in this article also underwent hyperinflation.

http://dollardaze.org/blog/?post_id=00405