Maailmakorra muutus: Aasia toob USAsse paigutatud triljoneid kodumaale tagasi

28.05.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Aasia suurimatel eksportijatel oli aastakümneid lihtne finantsstrateegia: nad müüsid kaupu USAsse ning investeerisid saadud tulu ameeriklaste varadesse. Nüüd on see muutumas ning see on osa suuremast finantsilise korra muutusest maailmas, kirjutab Bloomberg.

Järgnevalt avaldame täismahus Bloombergis avaldatud artikli:

USA president Donald Trump püüab rahvusvahelist kaubandust ja USA majandust ümber korraldada. See on paljude Aasia riikide jaoks muutnud loogikat, mille alusel on paigutatud USA varadesse kokku 7,5 triljonit dollarit. Mõned maailma suurimad rahahaldurid ütlevad, et protsess on alles alanud.

Need, kelle jaoks on muutused tulnud üllatusena, on juba pidanud kogema suurt valu. Pärast Trumpi kehtestatud tariife hakkas dollar kiiresti odavnema. Näiteks Taiwani kindlustusfirmad said aprillis selle tõttu 620 miljoni dollari suuruse kahjumi. See oli 12 aasta halvim kuu. Mai esimestel päevadel tugevnes Taiwani dollar USA dollari suhtes mõne päevaga 9 protsendi võrra. Goldman Sachsi hinnangul istuvad Taiwani kindlustusfirmad kollektiivselt 18 miljardi dollari realiseerimata kahjumite otsas. Suures osas olid nende investeeringud valuutariski vastu kindlustamata.

Tegelikult algas protsess juba varem. Enne Trumpi teist ametiaega olid Aasia riikide USAsse tehtud investeeringud oma tipu juba saavutanud. Nüüd on ilmunud märgid, et pöördumise trend kiireneb. Jaapani suurim kindlustusfirma teatas, et otsib alternatiive USA riigivõlakirjadele. Rikaste perede raha juhtivad investeerimisfirmad on USA investeeringuid vähendamas või need peatanud. 96 miljardit dollarit juhtiv Austraalia pensionifond teatas, et hakkab USA investeeringuid vähendama. Hiljutistest andmetest selgub, et Hiina jätkas märtsis USA riigivõlakirjade müüki.

“Maailmakord on muutumas ja ma ei usu, et me läheme samasse seisu tagasi, mis meil enne oli,” ütles Londonis tegutseva Allianz Global Investorsi globaalsete aktsiainvesteeringute juht Virginie Maisonneuve. Allianzi fondid juhivad 571 miljardi euro väärtuses varasid. “See on evolutsioon teise maailmasõja järel loodud maailmakorrast, osalt on selle käivitanud Hiina esilekerkimine nii majanduslikult kui tehnoloogiliselt.”

Strateegia kannapööre

Nimekiri põhjustest, mis sunnib Aasia investoreid USA varadele alternatiive otsima, on pikk: USA riigieelarve puudujääk on kasvamas, poliitiline polariseerumine süveneb ning riigi vananev infrastruktuur tekitab muret. Maailma reservvaluuta staatust omava USA dollari kasutamine sanktsioonides Venemaa vastu on tekitanud Aasia riikide seas muret nende dollaris hoitavate varade turvalisuse pärast. Lisaks sellele soovib Trump läbi suruda maksukärpeid ja paljud näevad seda praeguse eelarve olukorra juures priiskamisena. 16. mail teatas maailma suuruselt teine reitinguagentuur Moody’s, et vähendab esmakordselt USA valitsuse krediidireitingut. Moody’s pole USA reitingut alates 1919. aastast alandanud.

Protsess, kus dollaris nomineeritud varade kogumise asemel neid müüma hakatakse, võib liigutada globaalsetel turgudel kuni 2,5 triljonit dollarit, ütles investeerimisfirma Eurizon SLJ Capitali tegevjuht Stephen Jen. Sellise stsenaariumi puhul hakkaks arenevate turgude valuutad dollari suhtes kiiresti tugevnema. Kapitalivoogudest saavad siis kasu Euroopa ja Jaapani aktsiaturud, samuti liiguks osa kapitalist Austraalia ja Kanada võlakirjadesse, ütlevad varahaldurid ja analüütikud.

Aasia riigid hakkasid dollarisse investeerima rohkem 1997. aasta finantskriisi järel. Toonase kriisi üheks põhjuseks oli asjaolu, et võeti palju lühiajalisi laene, millel ei olnud tagatiseks USA dollaris nomineeritud varasid. Võlakriisis odavnesid Aasia valuutad järsult ning aktsiaturgudel järgnes krahh.

Selle õppetunni järel hakati USAsse eksportimisest saadud dollareid suunama tagasi ameeriklaste varadesse. Kollektiivselt on 11 suurimat majandust ostnud alates 1997. aastast 4,7 triljoni dollari eest USA aktsiaid ja võlakirju, viies koguinvesteeringud 7,5 triljoni dollarini, selgub Bloombergi analüüsist, mis oli tehtud USA rahandusministeeriumi andmete alusel.

Iga-aastased Aasia investeeringud USA varadesse saavutasid oma tipu 2004. aastal, mil need ulatusid 354 miljardi dollarini. Kui Hiina 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitus, hakkasid regiooni kaubandussuhted muutuma. 2000ndate alguses investeerisid Aasia riigid pea kõik saadud dollarid tagasi USA aktsia- ja võlakirjaturule, sest need pakkusid kõrget tootlust. Samuti oli USA majandus kiiresti kasvamas.

“2008. aasta finantskriis kujunes Aasia riikide jaoks aga suureks äratuskellaks, mis paljastas USA turgude nõrkused ja riskid,” ütles investeerimisfirma Gulf Analytica investeeringute juht David Gibson-Moore. “Viimase kümnendi jooksul on Aasia riiklikud investeerimisfondid, rikaste raha juhtivad fondid ja institutsionaalsed investorid oma portfelle ümber mänginud, vähendades avatust USA varadele.”

2024. aastaks langesid Aasia aastased investeeringud USA varadesse 68 miljardi dollarini, moodustades vaid 11 protsenti kaubanduse ülejäägist USAga. Ehk vaid kümnendik USAst saadavast kapitalist investeeriti ameeriklaste majandusse tagasi. Aasia riikide eksport on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, millele on kaasa aidanud aastate lõikes tugevnenud dollar ning USA tarbimiskulutuste kasv.

Carry trade’i kollaps

Vaatamata USAssa tehtavate investeeringute vähenemisele sõltub Aasia riikide majanduskasv ning investeerimismudel jätkuvalt tugevast dollarist. Riskid ujusid pinnale eelmisel aastal, mil Jaapan hakkas pärast aastaid kestnud nullintresside poliitikat baasintresse tõstma. Jeeni toetamiseks sekkus Jaapan valuutaturule.

Juuli algusest kuni augustini kallines jeen dollarisse 14 protsenti. Järsku oli niinimetatud carry trade ohus. Carry trade on investeerimise meetod, kus investor laenab madala intressimääraga raha, et osta varasid, mis pakuvad laenu pealt makstavast intressist kõrgemat tootlust. Kuna Jaapanis olid intressid nullis, aga mujal mitte, siis hakati jeenis tohutult laene võtma. Need laenud konverteeriti eurodeks ja dollariteks ning osteti seejärel lääne finantsvarasid. Jeeni tugevnemine pani selle strateegia ohtu ning investorid loobusid nendest positsioonidest kiireimas tempos alates 2007. aastast, selgub Bloomberg Economicsi andmetest.

Tekkis nõiaring, kus investorid hakkasid selle strateegiaga ostetud varasid müüma. GlobalData TS Lombardi hinnangul liikus kokku 1,1 triljoni dollari väärtuses varasid. See tugevdas Jaapani jeeni veelgi, mis omakorda sundis selle strateegiaga soetatud positsioone veelgi enam likvideerima. Aktsiaturud üle maailma hakkasid langema ja eriti tugevalt sai pihta USA tehnoloogiasektor eesotsas Nvidiaga. Jaapani kolm suurimat panka kaotasid kahe päevaga 85 miljardit dollarit oma väärtusest.

See episood pani investoreid oma pikaajalisi strateegiaid üle vaatama, ütles investeerimisfirma Gavekal Researchi arenevate turgude analüütik Udith Sikand. “See strateegia töötab ainult siis, kui valuutaturud käituvad ootuspäraselt,” nentis ta.

Siis alustas Trump oma teist ametiaega. President lubas tööstustootmise tuua tagasi USAsse ning kritiseeris teisi riike, et nood oma valuutat ekspordi konkurentsieelise saamiseks kunstlikult nõrgana hoiavad. Mõlemad olid Aasia ekspordil põhinevale kasvumudelile kahjulikud.

Ootamatult kõrgete tariifide kehtestamine, eriti Aasia eksportijatele, viis Lõuna Korea ja Jaapani kiiresti läbirääkimiste laua taha. Kauplejad hakkasid mõtlema, et võib olla tulevad arutlusele ka valuutakursid. Nimelt on USA loonud valuutade jälgimise nimekirja, kus on nii Hiina, Jaapan, Taiwan, Lõuna Korea, Vietnam kui ka Singapur. USA rahandusministeerium hindab kaks korda aastas, kas riigid manipuleerivad oma valuutaga selleks, et saada USA ees konkurentsieelis.

Taiwani dollari järsk tugevnemine

Mai alguses hakati spekuleerima, et USA võib Taiwanilt nõuda oma valuuta tugevdamist. Taiwani dollari järsk kallinemine šokeeris nii kauplejaid kui ettevõtteid. Selle liikumise kiirus oli suurim vähemalt alates 1980ndatest. See ähvardas koduvaluutas vähendada Taiwani hoitavate USA riigivõlakirjade väärtust, mida oli neil kogunenud 294 miljardi dollari väärtuses. Osa nendest võlakirjadest oli saareriigi kindlustusfirmade käes, kes ei olnud taoliste valuutakõikumiste riske maandanud. Taiwani dollar oli ju USA dollari suhtes kolm aastat olnud langustrendis. Taiwani valitsus ütles hiljem, et enam kui 90 protsenti ettevõtete välismaistest investeeringutest olid nomineeritud dollarites.

Isegi enne seda šokki olid Taiwani elukindlustusfirmad aprillis saanud kollektiivselt 620 miljonit dollarit kahjumeid. Goldman Sachsi analüütikute hinnangul tähendab 10protsendiline Taiwani dollari tugevnemine kindlustusfirmade jaoks 18 miljardi dollari ulatuses realiseerimata kahjumeid. See pühib minema ettevõtete kapitalireservid.

Seejärel hüppas 14. mail Lõuna Korea vonn 2 protsendi võrra, sest Bloomberg kirjutas, et 5. mail toimunud kohtumisel USA ametnikega arutati ka valuutakursside üle. Nädal hiljem tõusis valuuta jälle, sest ilmusid uudised edasistest kõnelustest. Mai lõpus teatas USA, et Jaapani esindajatega kohtumisel valuutakursside üle ei arutletud. See pani jeeni odavnema.

Uue finantsilise korra sünnivalud

“Turud on jõudnud murdepunkti, kogedes uue finantsilise korra sünnivalusid,” ütles investeerimisfirma GAMA Asset Managementi portfellihaldur Rajeev De Mello, kelle juhtimise all on 700 miljonit dollarit. “Taiwani dollari episood ei ole isoleeritud sündmus – see on äratuskell turgudele. Küsimus on nüüd: kes on järgmine?”

On mitmeid indikaatoreid, mis viitavad sellele, et Aasia valuutad on märkimisväärselt alahinnatud. Kui võtta aluseks valuutakursid, mis lähtuvad nende ostujõust koduriigis, kauplevad Aasia valuutad kollektiivselt sellest tasemest 57 protsenti madalamal, selgub Bloombergi andmetest. See on lähedal kõigi aegade madalpunktile, milleks oli 59 protsenti (2024. aastal).

Kuigi Washington on eitanud kaubanduslepetes valuutakursside leppeid, siis on kohtumised tekitanud strateegide seas arvamusi, et Aasia ettevõtted on dollaris nomineeritud investeeringutest loobumas. Eurizon SLJ Capitali tegevjuht Stephen Jen ütles, et Aasia kapitali väljavool USAst võib tulla nagu laviin. Paljud turuosalised aga ohumärke ei näe.

“Kapitali väljavool on sümptom struktuursest nihkest, mis on praegu juba toimumas,” ütles investeerimisfirma Gavekal Researchi analüütik Udith Sikand. Ta viitas jeeni ja Taiwani dollari tugevnemisele. “Riske tuleb hajutada ja parim võimalus riske hajutada on kapital tagasi koju tuua.”

Oht USA riigivõlakirjadele

Hiina on juba praegu oma investeeringuid USA riigivõlakirjadesse vähendanud, mille üheks põhjuseks on halvenenud suhted ameeriklastega.

USA rahandusministeeriumi andmetest selgub, et Aasia riigid müüsid (netomüük) eelmisel aastal 172 miljardi dollari väärtuses USA aktsiaid ja võlakirju, 2023. aastal oli väljavool 64 miljardit. Andmed ei pruugi olla täielikud, sest osad analüütikud toovad välja, et Hiina võib osta teatud varasid teistes riikides tegutsevate vahendajate kaudu. Sellegi poolest vähendas Hiina märtsis USA riigivõlakirjade positsiooni veelgi ning ajalooliste trendimuutustega seotud riskid ei ole ühepoolsed. USA turgude jaoks on ohud samuti olemas.

Hiina ja Jaapani käes on kokku 1,7 triljoni dollari väärtuses USA riigivõlakirju. Aprillis hakkasid võlakirjaturud pärast Trumpi tariife järsult langema. Paljud spekuleerisid, et müügilaine taga võisid olla just need kaks riiki, kasutades USA riigivõlakirju jõuõlana läbirääkimistel. Arvatakse, et riigivõlakirjade hinnalangus oli üks peamistest põhjustest, miks Trump tariifide osas tagasi tõmbus. Isegi kui Jaapan ja Hiina massiliselt võlakirju ei müünud, siis võimalus, et nad ostavad edaspidi vähem võlakirju, on USA jaoks kurjakuulutav.

Aasias valmistuvad paljud suurteks muutusteks maailma kaubanduses, vaatamata sellele, et Trump on tariife nüüd vähendanud ja läbirääkimiste laua taha asunud. Tema administratsiooni ettearvamatus lisab õli tulle, ütles Gulf Analytica investeeringute juht David Gibson-Moore. Ta lisas, et USA varadest on saanud paljude Aasia varahaldurite jaoks turvasadama asemel volatiilsuse ja riski allikas.

Jaapani suurim elukindlustusfirma Nippon Life Insurance Co teatas, et otsib USA riigivõlakirjadele alternatiive Euroopast, Austraaliast ja Kanadast. Kindlustusfirma sõnul moodustavad USA riigivõlakirjad praegu liiga suure osa nende võlakirjaportfellist.

Austraalia üks suurimaid pensionifonde Uniper teatas aprilli alguses, et nende USA investeeringute maht on tipu juba saavutanud ning neid plaanitakse vähendama hakata. “Trump tundub kujunevat äri jaoks väga halvaks variandiks,” teatas Uniper. Tegemist on kannapöördega, sest alles veebruaris otsis ettevõte viise, kuidas USAsse rohkem investeerida.

UBS Groupi rikkad kliendid loobuvad aina enam dollaris nomineeritud varadest, vaadates rohkem kulla, krüptorahade ja Hiina poole, teatas ettevõtte Aasia varahaldur Amy Lo. Umbes 10 rikaste raha juhtivat investeerimisfirmat, kes haldavad miljardeid dollareid, on teinud avaldusi, et soovivad USA varade osakaalu vähendada. Peamiselt on plaan müüa USA aktsiaid ja riigivõlakirju.

On ka neid, kes ei nõustu, et Trumpi poliitikad kiirendavad kapitali väljavoolu USAst ning Aasias on toimumas struktuurne muutus dollarist loobumiseks. Kuigi protektsionistlikud poliitikad ehitavad USA ümber majanduslikku müüri, siis osade ekspertide sõnul ei tähenda see investorite täielikku kapituleerumist.

“Selleks, et seda saaks nimetada struktuurseks, siis peaks teadma, kuhu edasi,” ütles Prantsusmaa panga Natixis SA Aasia-Okeaania ökonomist Garcia Herrero. Tema sõnul on tegemist tsüklilise nihkega. “Keegi ei paku sarnast tootlust, mida on andnud dollar. Mitte keegi.”

Rahahaldurid ja fondijuhid loovad aga Aasias juba uusi strateegiaid. Allianz Global Investorsi globaalsete aktsiainvesteeringute juht Virginie Maisonneuve ootab, et muutustest saavad kasu Euroopa ja India turud. JPMorgani varahalduse Aasia-Okeaania peastrateeg Tai Hui tõi välja Jaapani aktsiate atraktiivsuse. Kuulsa investeerimisfirma Fidelity Internationali varade allokatsiooni juht Salman Ahmedi sõnul näeb ta häid võimalusi euros ja jeenis.

Andmed näitavad, et raha voolab juba praegu Jaapanisse. Jaapani majandus on praegu deflatsiooni selja taha jätmas ning riigi 30aastaste võlakirjade tootlus tõusis rekordkõrgele. Välismaa investorid ostsid aprillis 57 miljardi dollari eest (netoostud) Jaapani riigivõlakirju, selgub sealse rahandusministeeriumi andmetest. See on suurim number alates vähemalt 1996. aastast.

Varade allokatsiooni muutusteks on investeerimisfirmadel palju ruumi. Nimelt moodustavad Jaapani aktsiad MSCI maailma aktsiate indeksist vaid 5 protsenti, Hiina aktsiad aga vaid 3 protsenti. Nende turgude koguväärtus on koos Hongkongiga 23 triljonit dollarit. USA aktsiad moodustavad indeksist aga 64 protsenti ning nende koguväärtus ulatub 60 triljoni dollarini.

Jaapani riigivõlakirjade tootluse hiljutine kasv ärgitab investoreid USA võlakirju vahetama Jaapani omade vastu, ütles Deutsche Banki valuutauuringute juht George Saravelos. Jeeni tugevnemine dollari suhtes viitab sellele, et kapital on juba liikumas.

“Kapitali kontsentreerumine USAsse on oma tipu tõenäoliselt saavutanud,” ütles Pictet Asset Managementi investeeringute juht Shaniel Ramjee. “Hiina stabiliseerumine tähendab, et arenevad turud ja Aasia üldisemalt meelitavad palju rohkem kapitali, eriti kodumaist kapitali.”

Dollarist loobumine

Ideaalses tulevikus oleks dollari dominantsuse vähenemine järk-järguline protsess, mis viib kapitali tagasi Aasiasse. Aasia valuutad hakkavad tugevnema, sest välismaa raha voolab riikidesse, reaalintressid kahanevad ning varahinnad tõusevad, ütles Sikand.

Aasia 11 suurima majanduse kaubanduse ülejääk oli mullu 900 miljardit dollarit, selgub Bloombergi andmetest. Kogu seda raha saab potentsiaalselt kasutada välismaale investeerimiseks.

Selle stsenaariumi kohaselt peaks Aasia riikide inimesed rohkem tarbima hakkama. Regiooni inimestel on kalduvus aga palju säästa – näiteks Hiinas on kodumajapidamiste säästumäär üle 30 protsendi. Seega tarbimise asemel soovitakse pigem säästa ja see on üks põhjus, miks sõltutakse niivõrd palju ekspordist. Isegi täna moodustab eksport Hiina ja Jaapani sisemajanduse koguproduktist kokku 17 protsenti.

“Trumpi ajastu tariifid ja poliitika ettearvamatus on riskide raamistikku muutnud,” ütles Balfour Capital Groupi investeeringute juht Alain Lawrence. “Ta on kiirendamas juba varem eksisteerinud dedollariseerumise protsessi ning eraldumist.”