Dollari kasutamine relvana nügib riike kullaga tagatud krüptorahade poole

27.05.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA president Donald Trump eskaleeris taaskord kaubandussõda, teatades Euroopa Liidule 50protsendilise tollimäära kehtestamisest. Washingtonis tegutsev mõttekoda Atlantic Council hoiatab, et sellised poliitikad sunnivad riike aina rohkem kulla ja alternatiivsete maksesüsteemide poole vaatama.

Eelmisel nädalal avaldatud arvamusloos kirjutavad Atlantic Councili Majandusliku Riigijuhtimise Algatuse direktor Kimberly Donovan ja mõttekoja asejuht Maia Nikoladze, et riigid – eriti arenevad riigid – vaatavad aina enam kulla kui globaalse raha poole, mis võimaldab sanktsioonide riski maandada.

Loos toodi välja, et valitsused muretsevad Ameerika Ühendriikide provotseerimise pärast ning on kasutusele võtmas kullaga tagatud tehnoloogiaid, mis aitavad nende majandusi kaitsta.

„Riigid eksperimenteerivad kullaga tagatud digitaalsete varade ning kauplemissüsteemidega, mis hiilivad mööda dollaril põhinevast finantssüsteemist,“ kirjutasid autorid. „Kuigi need algatused kannavad suures osas majanduslikke eesmärke, kasutavad neid USA rivaalid ka sanktsioonidest kõrvalehoidumiseks ning USAd ohustavate tegevuste rahastamiseks. Kullaga tagatud valuutade ja alternatiivsete maksesüsteemide esilekerkimine võib tekitada USA finantsjärelevalves ning sanktsioonide rakendamisel suuri lünki.“

Kõike seda peegeldab hästi keskpankade rekordiline nõudlus kulla järele. Alates 2022. aastast on keskpangad ostnud iga aasta vähemalt 1000 tonni kulda. Kuigi tänavu on ostud veidi taandunud, püsivad need ikkagi viie aasta keskmisest tasemest kõrgemal. Tänavu esimeses kvartalis ostsid keskpangad kokku 244 tonni kulda, mis on viie aasta kvartaalsest keskmisest 24 protsenti enam.

Ökonomistid tõid peamise näitena välja Venemaa. Pärast Ukraina ründamist on riik karmide sanktsioonide all ning see on üks peamisi põhjuseid, miks nad on kulla poole pöördunud. Kuigi keskpanga ametlikud reservid pole alates 2020. aastast märkimisväärselt kasvanud, siis arvatakse, et rahandusministeerium ostab kulda otse kodumaistelt tootjatelt. Need ostud jäetakse aga raporteerimata. 2021. aastal suurendati kulla osakaalu riiklikus investeerimisfondis 40 protsendini.

„Kuld mängib olulist rolli ka Venemaa illegaalses kaubanduses,“ kirjutati artiklis. „Näiteks Araabia Ühendemiraadid ning Türgi on ostnud Venemaa kulda sularaha eest. Venemaal tegutsevad Lanta Bank ja Vitabank tõid 21 korral laevadega mõlemast riigist 82 miljonit dollarit, saates vastu kulda.“

Kulla roll ei ole kasvamas ainult reservvarana. Donovan ja Nikoladze kirjutavad, et tehnoloogiline innovatsioon võib võimendada kulla rolli globaalses finantssüsteemis.

Valitsused jälgivad, mida teevad krüptofirmad ning järgivad nende eeskuju. Selle kuu alguses teatas Kõrgõzstani rahandusministeerium plaanist käivitada 2025. aasta kolmandas kvartalis kullaga tagatud stabiilne krüptovaluuta (stablecoin) USDKG. Selle tagatiseks saab olema 500 miljoni dollari väärtuses kulda ning eesmärk on tõsta tagatise väärtus 2 miljardi dollarini. USDKG seotakse dollariga, aga see saab olema 100protsendiliselt kullaga tagatud. Erinevalt teistest stabiilsetest krüptovaluutadest, näiteks Paxos Gold või Tether Gold, ei järgi see kulla hinda. Selle asemel on võimalik USDKG vahetada fikseeritud kursi alusel kullaks, teisteks krüptovaradeks või valuutaks.

Riigi eesmärk on kasutada seda piiriüleste maksete lihtsustamiseks, mis moodustavad kolmandiku Kõrgõzstani sisemajanduse koguproduktist. Tegemist on vaid ühe näitega paljudest riikidepoolsetest algatustest.

Kui dollariga tagatud stabiilsed krüptovaluutad sõltuvad USA kontrolli all olevast finantssüsteemist, siis kullaga tagatud krüptovaluutad võimaldavad dollaril põhinevat süsteemi vältida.

„Kuna Venemaal on huvi kasutada ära Kõrgõzstani finantssüsteemi, et importida piirangu all olevaid tehnoloogiaid, siis saab USDKG olema sanktsioonide all olevatele tegelastele atraktiivne, sest see väldib täielikult USA pangandussüsteemi,“ nentisid autorid.

Autorite sõnul peaks USA taastama oma rolli stabiilsuse tagajana. Vastasel juhul kaotatakse globaalses finantsmaailmas aina enam mõjuvõimu. Eriti oluline on parandada majandussuhteid kolmandate riikidega, kes pole USA sanktsioonide all.

„See tähendab, et tariifidest ning majanduslikust survestamisest tuleb loobuda. See nügib riike alternatiivide, näiteks kulla poole,“ kirjutasid Donovan ja Nikoladze. „Samal ajal peaks USA tihendama oma majanduslikke suhteid finantsilise abi, kaubandussuhete ja investeeringute kaudu.”