IMF hoiatab riigivõlgade meeletu kasvu eest

29.04.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas, et globaalne riigivõlgade tase tõuseb tänavu järsult, sest kaubandussõda aeglustab majanduskasvu ning toob finantsturgudele veel suuri kõikumisi.

IMF prognoosib, et globaalne avaliku sektori võlatase (riigivõlgade suhe SKPsse) kasvab tänavu 2,8 protsendipunkti võrra. See viiks globaalselt avaliku sektori võlad 95 protsendini SKPst.

„See tõusutrend tõenäoliselt jätkub, jõudes kümnendi lõpuks 100 protsendini SKPst, mis on kõrgem kui pandeemia aegne tipp,“ teatas IMF. Pandeemia ajal suurendati järsult riigivõlgade taset ning suure osa vastemiteeritud võlakirjadest ostsid ära keskpangad, kes selleks uut raha juurde lõid. See oli üks põhjustest, miks läänemaailma tabas inflatsioonilaine.

IMFi raportis Fiscal Monitor kirjutatakse, et kasvamas on enamike suurriikide võlakoormad. Nende hulka kuuluvad näiteks USA, Hiina, Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa, Indoneesia, Itaalia, Mehhiko, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna Korea ja Ühendkuningriik. Allpool on näha G7 riikide võlakoorma kasvu. Kui 2020. aastal saavutas see 139 protsendi juures tipu ja tuli pärast majanduste taastumist alla, siis värske prognoosi kohaselt jõuab see 2030. aastaks 130 protsendi ligidale. Veel 2001. aastal oli G7 riikide võlakoorem 75 protsenti SKPst.

Valitsused on nüüd kahvlisse sattunud, sest võlgade tase on kerkinud liiga suureks ning vaja oleks kulusid kärpida. Samal ajal on majanduskasvu ootused nigelad, mis omakorda tekitab kiusatuse majanduste stimuleerimiseks rohkem kulutada, ütles IMF.

Kui kaubanduspinged ei leevene, võib võlatase veelgi kiiremini kasvada. Samuti on riigid üle maailma oma kaitsekulutusi suurendamas, mis paneb eelarved omakorda veelgi suurema surve alla. Arenevate turgude jaoks on problemaatiline aga USA võlakirjaturu turbulents, mis ähvardab nende laenukulusid tõsta.

„Kitsam ja volatiilsem finantsiline keskkond Ameerika Ühendriikides võib doominoefektina jõuda ka arenevatele turgudele ning teistesse lääneriikidesse, mis surub laenukulud üles,“ kirjutasid IMFi ökonomistid. „See mõjutab märkimisväärselt ka toorainete hindu, pannes need surve alla ja tekitades suuri kõikumisi.“

Kuna riikide eelarveline olukord halveneb, siis kätkeb intresside edasine tõus endas suuri riske, teatati raportis.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Võlatasemete kasv tuleb ajal, mil intressimäärad on kõrgemale liikunud ning riikide intressimaksed kasvavad tohutu tempoga. Uue võla pealt makstavaid intresse pole alla toonud ka majanduslanguse hirmud. Vastupidi, USA presidendi Donald Trumpi alustatud kaubandussõja järel on näiteks USA laenukulud hoopis kasvanud. Tõenäoliselt on see üks peamisi põhjuseid, miks Trump tariifide poliitikas osaliselt taandus. Turg reageeris tavapärasele vastupidiselt.

Ühtlasi on väga märgiline, et IMF toob oma raportis välja turbulentsi USA riigivõlakirja turul, mille kohta saab pikemalt lugeda siit. Tegemist on vaid esimeste raputustega sündmuste jadas, mis toob kaasa võlal põhineva süsteemi mõranemise ja võimalik, et ka täieliku lagunemise. Kuna USA dollar on maailma reservvaluuta, siis sealne võlakirjaturg on olulisim turg, mis peegeldab praeguse rahasüsteemi tervist. Tavapärasest vastupidine reaktsioon on vaid eelmäng suurematele raputustele nii võlakirjaturul kui rahasüsteemis.