Maailma rekordilised sõjakulutused kiirendavad võlakriisi tulekut

26.05.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Globaalsed kaitsekulutused tõusid 2024. aastal uue rekordini, mis tähendab, et riikide eelarved satuvad lähiaastatel veelgi tugevama surve alla. Kaitsekulutuste kasv on üks faktoritest, mis viib kõrge võlakoormaga riike võlakriisile aina lähemale.

Mullu kulutasid riigid üle maailma sõjaväe peale 2,7 triljonit dollarit, mis on dollarites mõõdetuna kõigi aegade rekord. Aastaga suurenesid kaitsekulutused globaalselt 300 miljardi dollari võrra.

Märkimisväärne on asjaolu, et sellest enam kui poole moodustasid vaid kolm riiki. Nendeks on USA, Hiina ja Venemaa, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetest.

Ameerika on jätkuvalt mäekõrguselt sõjaväele enim raha panustav riik. USA kulutas sõjaväele ligi triljon dollarit ehk 3,4 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. USA üksi moodustab globaalsetest kaitsekulutustest ligi 37 protsenti.

Allpool on välja toodud nimekiri suuremate sõjaväekulutustega riikidest 2024. aastal.

Hiina kulutused kasvavad kiiresti

USA järel on teisel kohal 314 miljardi dollariga Hiina, kes suurendas aastaga kulutusi 7 protsendi võrra. Viimase kümnendi jooksul (2014-2025) on Hiina tõstnud sõjaväekulusid 59 protsendi võrra.

Venemaa suurendas mullu oma kulutusi lausa 38 protsendi võrra, ligi 150 miljardi dollarini. Nii Hiina kui Venemaa puhul on oluline märkida, et nendes riikides on sõjatehnika tootmine odavam kui USAs. Kuigi ilmselgelt on USA sõjavägi jätkuvalt maailma tugevaim, siis Venemaa ja Hiina saavad iga kulutatud dollari eest endale rohkem lubada. Seega ei peegelda need numbrid tingimata sõjavägede tugevuste muutuste täit ulatust.

USA, Hiina ja Venemaa sõjaväekulutused moodustasid globaalsetest kuludest kokku 54 protsenti.

Esiviisikusse jõudsid veel Saksamaa ja India. Mõlemad riigid on geopoliitiliste pingete kasvu tõttu oma kulusid suurendanud. Saksamaa loobus kulude suurenemise tõttu hiljuti ka rangetest eelarve reeglitest, mis toob tõenäoliselt riigivõla kiire kasvu lähiaastatel. India jaoks on probleeme tekitamas aina pingelisemaks muutuvad suhted Pakistaniga.

Viimastel aastatel on enim kasvanud Ukraina sõjakulutused. Võrreldes 2021. aastaga on Ukraina kulud tõusnud ligi 10 korda ning kulutused moodustavad juba 34,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Selle näitaja poolest ollakse maailmas esikohal.

Sõjakulutuste kasv paneb eelarved veelgi tugevama surve alla

Ajal, mil maailma riikide sõjaväekulutused kasvavad, on riigivõlgade tasemed rekordilised ning intressimaksed selle võla pealt aina suurenevad. Kaitsekulutuste kasv on üks faktoreid, mis toob riigivõlgade probleemi akuutsemalt esile.

Eriti markantne on see, et USA riigivõla intressimaksed tõusid mullu kaitsekulutustest kõrgemale tasemele. Kuulus ajaloolane Niall Ferguson on öelnud: „Iga juhtiv suurriik, kes kulutab võla teenindamisele rohkem kui riigikaitsele, ei saa pikalt suureks jääda. See oli tõsi Habsburgide Hispaanias, Prantsusmaa ancien régime’i ajal, Ottomani impeeriumis ja Briti impeeriumis. See seaduspära pannakse sellel aastal USA puhul proovile.“

Lisaks sõjakulutuste ja intressimaksete kiirele kasvule on aina suurem hinnalipik ka rohepöördel. Samuti on lääneriigid sisenemas demograafilisse kriisi, kus pensionäride hulk suureneb, samas kui töötajate arv väheneb. See tähendab, et surve riikide eelarvetele süveneb veelgi.

Minu hinnangul on äärmiselt tõenäoline, et järgmise kümnendi jooksul proovitakse olukorda lahendada kõrge inflatsiooni kaudu. See vähendab aga juba emiteeritud riigivõlakirjade väärtust ning tähendab, et võlainstrumendid saavad olema äärmiselt kehv investeering. Kui investorid intressid veelgi kõrgemale suruvad, võib rahasüsteem ära laguneda ning võime potentsiaalselt näha ka üleminekut uuele rahasüsteemile.