Märgiline samm: Moody's alandas USA valitsuse "laitmatut" krediidireitingut

20.05.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kolme maailma suurima reitinguagentuuri sekka kuuluv Moody’s vähendas esmakordselt alates 1919. aastast USA valitsuse krediidireitingut. Tegemist on märgilise sammuga, mis peegeldab maailma reservvaluutat emiteeriva USA fiskaalpoliitika jätkusuutmatut kurssi.

Nüüd on kõik kolm USA suurimat reitinguagentuuri USA valitsuse krediidireitingut alandanud. Esimesena tegi seda 2011. aastal Standard & Poor’s ja 2023. aastal Fitch. Moody’s oli seni hoidnud USA reitingut kõrgeimal võimalikul tasemel ehk AAA. Nüüd kärbiti seda AA1 peale.

„Mitmed USA administratsioonid järjepanu pole suutnud kokku leppida, kuidas kõrgetest eelarve puudujääkidest vabaneda ja intressimaksete kasvutrendi tagasi pöörata,“ teatas Moody’s reedel.

„Kuigi me saame aru USA märkimisväärsetest majanduslikest ja finantsilistest tugevustest, siis need ei tasakaalusta enam täielikult fiskaalsete näitajate langust,“ teatas Moody’s. Toodi välja, et USA riigivõlg on enam kui kümnendi jooksul järsult kasvanud ning kõrgemad intressid avaldavad järjest tugevamat survet.

USA valitsus on eitav

Ootuspäraselt hakkasid USA presidendi Donald Trumpi lähedal olevad isikud otsust kritiseerima. Sarnast suhtumist nägime ka Bideni administratsiooni ajal, mil USA reitingut otsustas alandada Fitch.

Trumpi endine majandusnõunik ja Heritage Foundationi ökonomist Stephen Moore kutsus sammu „ennekuulmatuks“ ning ei ole otsusega nõus. „Kui USA riigivõlakiri pole AAA reitinguga vara, siis mis on?“ ütles ta Reutersile.

Valge Maja avalike suhete direktor Steven Cheung reageeris otsusele sotsiaalmeedia postituses, kritiseerides Moody’se ökonomisti Mark Zandit. Ta kutsus analüütikut Trumpi administratsiooni vastaseks. „Keegi ei võta tema ’analüüsi’ tõsiselt. Ta on varasemalt korduvalt ja korduvalt eksinud,“ selgitas Cheung.

Riskid on isegi kõrgemad

Miljardär ja maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi juht Ray Dalio sõnul ei peegelda Moody’se viimane otsus aga USA riigivõlakirjade tegelikku riski ulatust.

„Te peaksite teadma, et reitinguagentuurid alahindavad krediidiriski, sest nad hindavad ainult valitsuse laenude tagasi maksmata jätmise riski,“ ütles Dalio platvormil X. „Nad ei arvesta palju suurema riskiga, et valitsused prindivad võlgade maksmiseks raha, vähendades selle kaudu võlakirjade hoidjate poolt saadava raha väärtust.“

„Nende jaoks, kes oma raha väärtuse pärast muretsevad, kätkeb USA riigivõlg endas palju suuremaid riske kui reitinguagentuurid väljendavad,“ lisas Dalio.

Re the U.S. debt downgrade, you should know that credit ratings understate credit risks because they only rate the risk of the government not paying its debt. They don’t include the greater risk that the countries in debt will print money to pay their debts thus causing holders…

— Ray Dalio (@RayDalio) May 19, 2025

Moody’se otsuse järel hakkas USA riigivõlakirjade intress (ehk tootlus) turul kasvama. 30aastaste võlakirjade intress ületas korraks ka 5 protsendi taseme. 10aastaste võlakirjade intress tõusis 4,52 protsendini.

USA valitsuse eelarve puudujääk ulatub juba enam kui 6 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Mitu aastat kestnud kõrgemate intressimäärade keskkond on surunud üles nii uute laenude kulud kui ka intressimaksed.

Seadusandjad töötavad samal ajal aga uue maksupaketi kallal, millega vähendataks märgatavalt makse. On tõenäoline, et maksukärped suurendavad järgmistel aastatel eelarve puudujääki veelgi. Äsja esindajatekotta jõudnud plaani kohaselt vähendatakse kulutusi 10 aasta jooksul 1,5 triljoni dollari võrra, aga see ei kata ära maksukärbetest tulenevat 4 triljoni dollari suurust puudujäägi kasvu.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Kui USA administratsiooni endised ja praegused ametnikud mõtlevad, mis võiks olla kõrgeima reitinguga turvavara, kui seda ei ole USA riigivõlakirjad, siis vastus sellele küsimusele on väga lihtne. Selleks on kuld. Kuld ei sõltu ühegi riigi majanduspoliitikast ning ühegi valitsuse kehvad otsused ei pane selle hinda langema. Pigem vastupidi. Erinevalt riigivõlakirjadest, mida saab emiteerida lõputult, on kulla kogus piiratud. Sellel on raha omadused. See on ajalooline reservvara, mida keskpangad on hakanud viimastel aastatel aktiivselt kokku ostma.

Psühholoogiliselt on väga mõistetav, et Ühendriikide valitsuse ametnikud on eituses. USA eelarve olukord on ilmselgelt väga kehv ja ma usun, et paljud poliitikud saavad sellest ka aru. Kõrgeimal võimutasandil ei saa seda aga välja öelda, sest siis hakatakse saagima oksa, millel ise istutakse. USA rahandusminister Scott Bessent on aga välja öelnud, et nende eesmärk on saada USA riigivõlakirjade intress alla. Ilmselgelt, sest praeguse süsteemi elushoidmine muutub järjest keerulisemaks.

USA ja paljude teiste riikide riigivõla tasemed on ületanud igasugused jätkusuutlikkuse piirid. USA võlakoorem on tõusnud kõrgemaks kui see oli teise maailmasõja lõpuaastatel. Praegusel kursil on USA selgelt liikumas võlakriisi poole ja kui maailma reservvaluutat emiteeriv riik satub võlakriisi, siis juhtub sama paljude teiste riikidega, kes on ennast lõhki laenanud.

Moody’se otsus esmakordselt alates 1919. aastast USA reitingut alandada on äärmiselt märgiline. See näitab, et tulekul võlakriisi hõng on juba jõudmas peavoolu ning protsessid, mis õõnestavad praegust rahasüsteemi, on kiirenemas. Praeguses rahasüsteemis on võlg raha ning raha on võlg. Riigivõlakirjad on kogu süsteemi alustalaks. Kui nende väärtus kiiresti kahanema hakkab, lööb kõikuma kogu globaalne dollari reservvaluuta staatusel põhinev rahasüsteem. Mõrad on ilmselgelt juba nähtaval ja isegi reitinguagentuurid, kes patriootlikult USA võlakirju heroiseerivad, ei saa seda enam täielikult eitada.