Poola: kullareservid on meie iseseisvuse nurgakiviks

Poola Keskpank, kes oli mullu ametlikult maailma suurim kullaostja, kiirendas esimeses kvartalis oma oste veelgi. Nüüd ületavad Poola varud Euroopa Keskpanga omi, selgub värsketest andmetest. Keskpanga juhi sõnul on kuld nende majandusliku iseseisvuse nurgakiviks.

Poola Keskpank ostis esimeses kvartalis kokku 49 tonni kulda. Ostudega jätkati ka aprillis. Ühtlasi teatas keskpank aprilli keskel, et nende kullavarud on tõusnud 509,3 tonnini, ületades sellega Euroopa Keskpanga 506,3 tonniseid varusid.

Poola on nüüd Euroopas kullavarude poolest Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa, Šveitsi ja Hollandi järel 7. kohal. Globaalselt ollakse kullavarude edetabelis 12. kohal. Mullu oli Poola maailma suurim kullaostja.

“See näitab Poola majanduse stabiilsust, rikkust ja maksevõimelisust,” ütles keskpanga juht Adam Glapinski mai alguses toimunud pressikonverentsil. Tema sõnul kaitseb kuld globaalse ebastabiilsuse eest ja on majandusliku iseseisvuse nurgakiviks.

“Kuld on kõige turvalisem reservvara”

Selle nädala alguses tõi Glapinski välja mitmeid põhjuseid, miks Poola peab suuri kullavarusid vajalikuks. Ta ütles, et kuld on jätkuvalt kõige turvalisem reservvara, sest see ei sõltu ühegi riigi majanduspoliitikast ning säilitab pikaajaliselt oma väärtuse.

“See on stabiilsuse sümbol ning tugevdab meie usaldusväärsust nii investorite kui välispartnerite silmis,” ütles Glapinski keskpanga varahoidlaid külastanud inimestele. Ka Poolas on levimas kuulujutud sellest, kuidas keskpangal ei ole tegelikult hoidlates piisavalt kulda ning külastus korraldati just selle tõttu.

Poola otsustas 2019. aastal 100 tonni kulda Inglise Keskpangast kodumaale Varssavisse tuua. Kokku tehti kaheksa lendu ning liigutati 8000 kullakangi.

Poola Keskpank näeb kulda olulise strateegilise reservvarana. Kodulehel kirjutatakse, et kuld ei ole kellegi kohustus ning sellega ei kaasne krediidiriski. Samuti mainitakse, et kulla füüsilised omadused muudavad selle vastupidavaks ning seda pole võimalik hävitada.

Kullainvesteeringud on suures kasumis

Kuld moodustab nüüd juba 22 protsenti keskpanga kogureservidest, ületades keskpanga poolt mõned aastad tagasi seatud 20protsendilist eesmärki.

Veel 1996. aastal hoidis Poola vaid 14 tonni kulda. 2016. aastaks olid kullavarud tõusnud 102 tonnini. Kullavarude kasv hakkas kiirenema 2023. aastal, pärast sõja algust Ukrainas. Veidi enam kui kahe aastaga on varusid suurendatud 228 tonnilt 509 tonnini.

Glapinski sõnul oli Poola kullavarude väärtus kasvanud ostuhindadega võrreldes 2024. aasta lõpuks 60 miljardi zloti võrra (14,1 miljardi euro võrra). Tänaseks on poolakate kuld väärt 48 miljardit eurot. Glapinski lisas, et Poolal ei ole plaanis oma kulda müüa, vahendas portaal Notes from Poland.

Umbes 20 protsenti Poola kullast on hoiustatud kodumaal, ülejäänud on paigutatud New Yorgi ja Londoni varahoidlatesse. Glapinski sõnul on keskpanga eesmärk hoida turvakaalutlustel igas asukohas kolmandik kullast.

Keskpangad ostavad jätkuvalt kulda kokku

Maailma keskpangad jätkasid ka esimeses kvartalis kulla kokkuostmist. Kokku soetati 244 tonni kulda, mis on eelneva kvartaliga võrreldes enam kui 100 tonni võrra vähem, aga viimase viie aasta keskmisega võrreldes 48 tonni võrra rohkem.

Esimese kvartali ebakindlus majanduses ja finantsturgudel aitas keskpankade oste kõrgel hoida. Eelmise aasta WGC küsitlusest selgus, et peamiselt ostavad keskpangad kulda põhjusel, et see on hea väärtuse säilitaja ja kaitseb kriiside vastu. Ebakindluse kasv oli tõenäoliselt üks põhjustest, miks keskpankade huvi kulla vastu püsis kõrge.

Lisaks Poola keskpangale ostsid esimeses kvartalis enim kulda Azerbaidžaani riiklik naftafond, Hiina, Kasahstan, Tšehhi, Türgi, India, Qatar ja Egiptus. Venemaa ja Uzbekistan olid aga vastavalt 3 ja 15 tonniga suurimad müüjad.

Maailma Kullanõukogu (WGC) teatel raporteerisid keskpangad kvartalis vaid 22 protsenti ostudest, mis tähendab, et suure osa puhul pole teada, kes on ostude taga.

WGC teatel on tõendeid selle kohta, et keskpangad suurendasid kvartalis kulla väljalaenamist ning turul tekkis puudus. Intressimäärad, mida maksti kulla laenamise eest, tõusid järsult kõrgemale, sest kuld liikus suures koguses Londonist New Yorgi Comexi börsile. See oli omakorda tingitud ebakindlusest tariifide osas.