Saudid loobusid 50 aastat kehtinud petrodollari leppest USAga

14.06.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Saudi Araabia ei uuendanud Ameerika Ühendriikidega 50 aastat tagasi tehtud kokkulepet, mille kohaselt müüb araabiamaa oma naftat maailmaturul üksnes dollarites, kirjutavad erinevad meediaväljaanded. See on osa globaalse finantskorra muutustest, mille keskmes on dollari mõjuvõimu langus ning uue paradigma kerkimine globaalses finantsmaailmas.

Lepe, mida nimetatakse ka petrodollari leppeks, sõlmiti 1974. aastal – vaid kolm aastat pärast seda, kui USA otsustas Richard Nixoni juhtimisel loobuda kullastandardist. Lepe oli oluline nurgakivi kindlustamaks USA dollari positsiooni maailma reservvaluutana.

Reservvaluuta on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena, samuti kasutatakse valuutat rahvusvahelistes kaubandustehingutes ning olulisemate toorainetega kauplemisel. Pärast teist maailmasõda kujunes peamiseks reservvaluutaks USA dollar.

Saudide kokkulepe ameeriklastega aegus 9. juunil ning saudid ei ole teatanud selle uuendamisest. Kuningriik vaatab aina enam hoopis itta ning plaanib liitumist ka BRICSi riikidega.

Kokkulepe oli mõlemale riigile soodne

Kuna rahvusvaheline naftakaubandus on aastakümneid toimunud just dollarites, on see USA jaoks olnud väga kasulik. See tekitab dollarite järele rahvusvaheliselt suure nõudluse, mis hoidis dollarit tugevana – ka siis, kui Ühendriigid oma riigivõlga või valuutamassi märkimisväärselt suurendasid. See tekitas riiki ka kapitali sissevoolu – nafta müügist saadud tulu investeerisid riigid suures osas just USA riigivõlakirjadesse. See on taganud püsiva nõudluse nii USA riigivõla kui dollarite järele.

Petrodollari kokkulepe oli aastakümneid kasulik nii saudidele kui ameeriklastele. Saudid müüsid USAsse naftat ning ostsid Ühendriikide riigivõlakirju, vastutasuks saadi sõjaline kaitse ning soosing Lähis-Idas. See on üks peamisi faktoreid, miks Saudi Araabia valitsemine on võrreldes teiste araabiamaadega olnud niivõrd stabiilne.

Ameeriklased said pärast lepet ligipääsu saudide õhuruumile ning hakkasid sinna rajama sõjaväebaase. See võimaldas omakorda Lähis-Idas erinevaid sõjalisi operatsioone ning mõjuvõimu kasvu regioonis.

Mõjuvõimu langus

Saudide suund on märgilise tähendusega, sest peegeldab USA mõjuvõimu langust rahvusvahelisel areenil. See peegeldab ka seda, kellele saudid naftat müüvad. Kui 2000. aastal müüdi suurem osa naftast USAsse ja Euroopasse, siis nüüd läheb see Hiinasse ja Indiasse. 2000. aastal läks 38 protsenti riigi naftaekspordist Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, 2022. aastal aga vaid ligi 18 protsenti. Hiina ja India vastav tõus on olnud 6 protsendilt 48 protsendini (vt. allpool olevat graafikut).

Nüüd suureneb tõenäoliselt kuningriigi nafta müük nii jüaanides, eurodes, rublades kui ka jeenides. Tegelikult on Saudi Araabia selles suunas liikunud juba mitu aastat. Eelmise aasta alguses teatasid riigi juhid, et võivad naftat müüma hakata ka teistes valuutades peale dollari. Juba praegu läheb suurem osa saudide naftast Hiinasse ning riik peab nafta hinna reguleerimiseks hoidma häid suhteid ka Venemaaga.

2018. aastal tõi Shanghai Rahvusvaheline Energiabörs (INE) turule ka naftafutuurid, mille hindu kajastatakse jüaanides. Alates sellest on tootjatel olnud palju hõlpsam müüa naftat ka jüaanides. 2022. aastal importis Hiina 56 miljardi dollari väärtuses Saudi Araabia naftat, selgub Hiina tolliameti andmetest. Veel 2021. aastal oli sama näitaja 39 miljardit dollarit.

USAsse eksporditi mullu aga vaid 17 miljardi dollari eest naftat, viie aasta taguse ajaga võrreldes on see ligi 2 miljardi dollari võrra vähenenud. Tõsi, USA enda naftatootmine on viimastel aastakümnetel ka järsult kasvanud ning aina vähem sõltutakse selle importimisest.

Dollar on naftaturul jätkuvalt domineeriv

Tõsi, praegu toimub suurem osa rahvusvahelistest naftatehingutest jätkuvalt dollarites, aga selle osakaal on langemas. Wall Street Journali andmetel toimub ligi 80 protsenti naftamüügist just dollaris. Samas on nii Venemaa, Iraan, Saudi Araabia kui ka Hiina minemas üle aina rohkem teistele valuutadele.

See trend nõrgestab tasapisi dollari positsiooni maailmas ning tekitab USAs inflatsiooni, avaldab intressimääradele tõususurvet ning nõrgestab ameeriklaste võlakirjaturgu. Viimane neist on võtmetähtsusega, sest juba praegu on USA riigivõlakirjade turul toimumas protsessid, mis tüürivad maailma juhtivat riiki võlakriisi poole.

Saudid ise on oma valuuta (riaali) sidunud USA dollariga – see tähendab, et vahetuskursi hoidmiseks on neil vaja hoida reservidena piisavas koguses dollareid. Samas on saudid teatanud, et plaanivad liituda BRICSi kavandatava mBridge rahvusvaheliste maksete süsteemiga (konkurent SWIFTile), mis tähendab, et edaspidi saavad nad vajadusel makseteks kasutada dollari välist süsteemi.

Põhjus, miks pole veel toimunud laiapõhjalist dollarist loobumist ning protsess on pigem aeglane, peitub suuresti kuludes ning mastaabis. Kuna kõik on dollarit jätkuvalt kasutamas, on paljude riikide jaoks kasulik dollarite kasutamist jätkata. Samuti pole praegu ka palju häid alternatiive – näiteks Hiina jüaan pole maailmas veel vajalikku kaalu saavutanud.