Analüüs: kuld ja hõbe võivad olla viimaste hinnapõhjade lähedal

09.06.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla ja hõbeda hinnad on suve hakul pöördunud taaskord langusesse. Minu hinnangul võivad viis kuud kestnud korrektsiooni põhjad olla praegu väga lähedal. Tõsi, hindade kohta ei saa midagi kindlat kunagi öelda. Seega analüüsin ka muude stsenaariumite võimalust.

Kulla hind on eurodes mõõdetuna langemas juunis juba neljandat kuud järjest. Võrreldes jaanuarikuu tippudega on kuld odavnenud praeguseks kokku umbes 20 protsenti.

Maikuu lõikes kaotas kuld eurodes 1,2 protsenti väärtusest, juunis ulatub langus aga juba 3,6 protsendini. Untsihind kaupleb artikli kirjutamise hetkel (8. juuni) 3756 euro juures. Dollarites mõõdetuna oleme kukkunud 4330 dollari juurde. Jaanuaris saavutatud tipud olid eurodes 4675 ja dollarites 5602.

Hõbeda hind tõusis maikuu kokkuvõttes 2,1 protsenti, aga on juunis odavnenud 9,3 protsenti. Unts maksab 59,1 eurot ning dollarites 68,3.

Viimase languse põhjuseks võib taaskord pidada Iraani sõja arenguid. Kuigi mais oli näha Iraani sõja ja nafta hinna mõju vähenemist väärismetallidele, siis tuleb tunnistada, et juunis on see jälle tugevamalt esile kerkinud. Kui nafta on tõusnud, siis kuld on odavnenud ja vastupidi.

Jätkuvalt olen siiski seisukohal, et nafta hinna niivõrd tugev mõju väärismetallidele on lühiajaline nähtus. Kuld on Iraani sõja eskaleerumisel odavnenud, sest kõrgem nafta hind tähendab ka kõrgemaid intresse, mis omakorda survestab kulda. See on aga lühiajaline loogika.

Pikaajaliselt tähendavad kõrgemad energiahinnad ka kõrgemat inflatsiooni. Ja inflatsiooni kiirenemine või valuuta väärtuse langus on pikaajaliselt kulda toetavad faktorid.

Korrektsioon on tervislik nähtus

Suures pildis on käimasolev korrektsioon tervislik nähtus, sest turule oli voolanud palju spekulatiivset raha. Järsu kukkumisega turg nii-öelda puhastub, sest sööb välja lühiajalised spekulandid, kes on trendist kasulõikamiseks kasutanud laenuraha, lootes seeläbi hõlptulu teenida.

Alles jäävad need, kes mõistavad pikajalisi põhjuseid, miks väärismetallide tõusutsükkel jätkub. Üldistatult on nendeks põhjusteks riikide rekordilised võlakoormad ja sellest tulenev valuutade pikaajaline väärtuse langus ning maailma rahandusliku korra ajalooline muutus. Mõlemad faktorid võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua mingil kujul rahasüsteemi restardi.

Ehk väärismetallid kallinevad seni, kuni maailma rahanduses on leitud uus tasakaalupunkt. Arvatavasti näeme enne seda pikaajalist, inflatsioonilist keskkonda.

Kuna need trendid on jätkuvalt aktuaalsed ning pole pöördunud, siis võib eeldada, et pikaajaline väärismetallide tõusutsükkel on jätkuvalt jõus. Nüüd tekib küsimus – millal see korrektsioon lõpuks läbi saab?

Millal see korrektsioon siis lõpuks läbi saab?

Kirjutasin maikuu alguses, et kullaturu korrektsioon võib olla läbi saanud ning oodata on hindade taastumist. Võtsin aluseks turuteooria, mille kohaselt on korrektsioonides enne tõusu jätkumist kolm müügilainet – esimene toimus jaanuaris, teine märtsis ja kolmas aprillis.

Kuigi väärismetallide hinnad näitasid mai alguses tõesti tõusu, on turg mai keskpaigast alates liikunud tublisti alla. Seega eelmisel kuul välja käidud lühiajalise prognoosi puhul eksisin. Praeguseks oleme jõudnud lähedale märtsikuu põhjadele (nii kulla kui hõbeda puhul).

Veebruari alguses ja märtsis saavutatud hinnapõhjad on minu hinnangul pikaajalise investori jaoks väga atraktiivsed. Eurodes on laias laastus 3700-3750 taseme vahemikus palju toetust – veebruari ja märtsi põhjad, detsembri põhjad ning eelmise aasta novembri tipud.

Märkimisväärselt madalamale langemist – näiteks oktoobrikuu põhjade testimist 3400 euro juures – pean pigem ebatõenäoliseks. Samas – kui läänemaailmas peaks tulema lähiajal 2008. aasta finantskriisi või 2020. aasta koroonakriisi taoline paanika, siis pole ka see stsenaarium välistatud. Suuremate finantsturu kriiside ajal kipuvad ka väärismetallid odavnema. Näiteks võib see juhtuda siis, kui tehisintellektiga seotud turumull suure pauguga lõhkeb. Nii 2008. aastal kui ka 2020. aastal tõi kriis lühiajalise väärismetallide languse, millele järgnes järsk tõus. Seega pakkusid kriisid erakordselt häid ostukohti.

Samas ei saa eeldada, et kriis kohe-kohe tuleb. Kuna selliseid sündmusi toimub pigem harva, siis ei pruugi väärismetallidesse investeerimisel ootama jäämine ära tasuda. Kuld hakkas uusi rekordeid tegema 2024. aastal 2100 dollari tasemel, jõudes vaid kaks aastat hiljem enam kui 5000 dollarini. Kui investor oleks 2024. aasta alguses pärast uute rekordite saavutamist paremate hindade ootele jäänud, oleks hind tal juba „eest ära“ jooksnud.

Hõbeda puhul on pilt sarnane

Hõbeda puhul on pilt kullaga väga sarnane – hetkel oleme jõudnud lähedale jaanuari ja märtsi põhjadele. Hõbeda puhul on minu jaoks äärmiselt atraktiivne 50-60 euro tase (dollaris ca 60-70dollarit). Arvatavasti saavutame seal vahemikus ka lõplikud hinnapõhjad. Selle stsenaariumi tõenäosuseks hindan hetkel umbes 70 protsenti.

Samas tuleb arvestada kõikvõimalike stsenaariumitega. Hõbe võib potentsiaalselt uuesti testida ka äärmiselt olulist 50 dollari taset, mille ületasime esmakordselt eelmise aasta oktoobris. Eurodes tähendaks see hetkel 44 euro taset. Selle tasemeni langemine – ja ma ei kasuta neid sõnu kergekäeliselt – oleks minu arvates juba sajandi ostukoht. 50 dollari tasemeni jõudmise tõenäosuseks hindaks hetkel umbes 10-15 protsenti. See stsenaarium eeldaks muidugi ka kulla täiendavat odavnemist.

Välja pakutud tõenäosused on minu subjektiivne hinnang ja need ei baseeru ühelgi kvantitatiivsel mudelil.