Tormihoiatus: kullafondidesse tulvav raha purustab kõik rekordid

09.06.2020

Maailma kullanõukogu avaldas juuni alguses finantsmaailma ajaloos pretsedenditu statistika. Viimaste andmete kohaselt on 2020. aasta esimese 5 kuuga voolanud maailma finantsturgudelt kullaga tagatud fondidesse (ETF) rohkem raha kui kogu teadaoleva finantsajaloo millisel tahes tervikaastal.

*ETF – exchange traded fund ehk börsil kaubeldav fond

Kullaga tagatud börsifondid jätkasid ka mais seninägematut kasvutrendi, soetades 154 tonni kulda (väärtuses 8,5 mlrd USD) ning viies maailma kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide kullahoiuste kogumahu 3510 tonnini. 2020. aastal on maailma kullafondidesse investeeritud esimese 5 kuuga 33,7 mlrd dollarit. See number on juba ületanud 2016. aasta investeeringute kogumahu, milleks olid rekordilised 24 mlrd USD.

Juhul kui kullafondidesse tulvav raha jätkab samas tempos, ületab 2020. aastal maailma kullafondidesse paigutatud vahendite maht ajaloo 4 kõige suuremat kullafondide kasvuaastat kokku panduna.

Pidevalt kasvav kullahinnad on lisaks kasvavale kullareservide kogumahule viinud börsil kaubeldud kullafondide poolt omatud kulla koguväärtuse 200 miljardi dollari piirimaile. Kui jätta kõrvale 2 üksikut päeva on maailma kullafondide netopositsioon kasvanud 2020. aasta jooksul iga päev. Kasvu on vedanud USA kullafondid, mis moodustavad 1815 tonniga üle poole maailma kullafondide 3510 tonnisest kogumahust. Ent trend raha massiliseks kulda paigutamiseks on prevaleeriv ka Euroopas ja Aasias.

Kommenteerib TAVID-i peaanalüütik Adrian Bachmann

Kõige olulisem fakt, mida potentsiaalsel investoril on vaja kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide (ETF) kohta teada on tõsiasi, et tegemist ei ole otseselt kullaga ega ka asendusinvesteeringuga füüsilisele kullale. ETF-id kujutavad endast kulda omavate trustide poolt väljastatud väärtpabereid, mille tagatisvaraks on trusti poolt omatud kuld, millele ETF fondi osaku soetajal ei ole otsest omandiõigust. Pealegi on see kuld enamasti hoiustatud kolmandate, neljandate või viiendate osapoolte juures. ETF-i omanik omab vaid väärtpaberit, mille väärtus tuleneb trusti omanduses olevast kullast, mis on seotud maailmaturu kulla hinnaga.

Erinevalt füüsilisest kullast, mis kuulub müntide või plaatide kujul reaalselt selle soetajale, on kullaga tagatud ETF-i investoril üksnes õigus müüa oma fondi osak. Seega on tegemist tavalise väärtpaberiga, mille hind tuleneb fondi omanduses oleva kulla väärtusest. Piltlikult võib investor osta kullaga tagatud ETF-is 100 euro eest osakuid ning 10% hinnatõusu korral need osakud näiteks kuu aja pärast 110 euro eest maha müüa. Sel viisil on investor teeninud kapitalikasvult 10 eurot kasumit. Kuid tuleb meeles pidada, et osalus ETF-is ei taga reeglina selle osakute omanikule juurdepääsu ETF-i alusvääruseks olevale kullale. Juurdepääs alusväärtuseks olevale kullale võib olla investoritel, kelle positsioon on ETF-is erakordselt suur (reeglina miljonites eurodes).

Enamgi veel.. Kullainvestorite seas on avalikuks saladuseks tõsiasi, et enamik maailma kullaga tagatud ETF fondidest omab tegelikkuses oluliselt vähem tagatisvaraks olevat kulda kui on väljastatud fondi osakuid selle kulla tagatisel. Sellest tulenevalt on teada ka see, et finantssüsteemi krahhi korral ei oleks ka ETF-idesse investeerinud miljonäridest suurinvestoritel oma kullale juurdepääsu. See tuleneb objektiivsest oletusest, et kõik investorid tormaksid oma osakuid krahhi korral korraga lunastama.

Investeering kullaga tagatud börsifondidesse on õigustatud juhul, kui investori eesmärgiks on võita kullahinna kõikumiste pealt kapitalikasvu protsente ehk teisisõnu spekuleerida hinnamuutusele. Ent kulla põhiolemuseks olev vara hävinemiskindluse funktsioon ETF-idel puudub. Seega peaks iga investor, kes soovib garanteerida oma vara hävinematuse kulla abil, tegema seda füüsilise kulla kaudu. Füüsilise kulla puhul on investoril 100% omandiõigus. Ideaalis võiks kuld olla ka investori valduses, et minimiseerida sõltuvust kolmandatest osapooltest.

Suures pildis moodustab maailma kullafondide valduses olev 3510 tonni kulda vähem kui kümnendiku ca 37 000 tonnist keskpankade omanduses olevast kullast ja pisut alla 2% kogu maailmas kaevandatud ca 200 000 tonnist kullast.

Rahatulv ETF “paberkulla” kullafondidesse on seletatav nii koroonakriisist tingitud globaalse majandussurutisega, umbusuga aktsiaturgude pikaajalistesse perspektiividesse kui ka füüsilise kulla defitsiidiga. ETF-idesse investeerimine on igati õigustatud käik suuremahuliste spekulatiivsete tehingute puhul, mille eesmärk on lühiajalistel positsioonidel minimaalsete kuludega kasseerida sisse maksimaalne kasum. Erinevalt füüsilisest kullast, kus juurdehindlus mündile või plaadile võib olla mõni protsent üle maailmaturu kullahinna, maksab ETF-i osaku ehk “paberkulla” soetamine reeglina oluliselt alla 1%. Investori jaoks, kes soovib omada kulda eesmärgiga garanteerida oma vara säilimine kõikide kriisistsenaariumide realiseerudes on jätkuvalt ainsaks võimaluseks teha seda päriskulla, mitte paberkulla abil.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.