Lisa hinnateavitus

Kulla hind ajaloo kõrgeimal tasemel – kulla hinna paratamatu kasvu põhjustest

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 14.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 490,33 EUR/oz
  
+ 23,65 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
16,99 EUR/oz
  
+ 0,48 EUR

Täiendatud 18.02.2020

Kulla hind eurodes on veebruari keskel iga päev uue rekordi püstitanud. Kui 13. veebruaril ületati ajaloos esimest korda 1450 EUR/oz piir, siis nädalapäevad hiljem kõigub kulla hind juba vahemikus 1460 ja 1470 EUR/oz.

2020. aastal on kõigest pooleteise kuu jooksul leidnud aset kullahinna ligi 10%line kasv. Kulla hinna kasv on ületanud maailma juhtiva investeerimispanga Goldman & Sachs prognoosi, ent liigub vastavalt maailma juhtiva riskifondi Bridgewater Associates ennustusele, mis visandas väärismetalli hinnatõusuks 30% 2020. aastal.

 


Kullahinna dünaamika viimase 10 aasta jooksul mõõdetuna EUR/oz suhtena. Allikas tavid.ee

 

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Kullahinna stabiilse pikaajalise kasvu ajendiks on maailmaturgudel toimuvat kujundavad fundamentaalsed majanduslikud, rahanduspoliitilised ja geostrateegilised protsessid:

  • MAJANDUSLIKUD

Maailmamajandus kasvab keskmiselt 3,4% aastas. Kuigi enamus prognoose ennustab käesoleval sajandil mõneti aeglasemat keskmist majanduskasvu, tähendab see siiski, et maailmamajanduse kasv – rahas väljendatud hüviste (toodete, teenuste ja tooraine) tootmise kogumahu suurenemine – ületab ka tulevikus märgatavalt kullareservide kogumahu kasvu, mis on enam kui saja aasta jooksul püsinud väga stabiilselt 1,5-1,7% aastas. Ehk siis teisiti väljendatuna on iga teksapaari, nutitelefoni, leivapätsi jm kohta maailmas suhteliselt aina vähem kulda, mis muudab selle väärismetalli üha hinnalisemaks.

  • RAHANDUSPOLIITILISED

Me elame võlapõhises rahasüsteemis, kus absoluutne enamus majandusringlust jooksutavat raha ei eksisteeri kupüüride kujul rahakotis, vaid digitaalsete krediidiraha kannetena pangakontodel. Kõige olulisem asjaolu, mis muudab kulla hinna pideva kasvu paratamatuseks, on tõsiasi, et rahamass kasvab oluliselt kiiremini kui juurde kaevandatud kulla hulk, mis omakorda garanteerib kulla suhtelise väärtuse kasvu raha suhtes. See seaduspära on vääramatu ning on ühtlasi keskne põhjus, miks füüsilise kulla omanikud ei muretse kullahinna lühiajaliste languste pärast. Pikas perspektiivis võib teiste investeeringutega rohkem võita, ent peale kulla ei eksisteeri sisuliselt ühtegi finantsvara liiki, millega ei ole pikas perspektiivis põhimõtteliselt võimalik kaotada.

 

Kui palju on raha kokku? Rahapakkumine eurotsoonis miljonites eurodes.

 

Ülaltoodud graafik näitab sularaha ja nõudehoiuste kogumahtu eurotsooni riikide seas miljonites eurodes. Kui eurotsoonis ringleva raha (ja raha ekvivalendi ehk nõudehoiuste – raha, mis on arvelduskontodel) kogumass on aastatel 2000-2020 kasvanud umbes 450% võrra, 2 triljonilt eurolt 8,9 triljoni euroni, siis maailmas olemasolevate kullareservide kogumaht on kasvanud samal perioodil vaid 41% (140 000 tonnilt 197 000 tonnini). Krediidina väljastatava raha üha intensiivsem juurdetrükk on kõikide finantskriiside juurpõhjus ning ka tõsiasi, mille teadvustamine sunnib teadlikke investoreid oma vara kulda paigutama.

  • GEOSTRATEEGILISED

Kuna raha ja finantsinstrumendid on kõik eranditult üksnes virtuaalvarad, millede suhteline väärtus reaalsete asjade suhtes tuleneb riiklikest ja rahvusvahelistest rahapoliitilistest kokkulepetest, mis võivad ajas iga hetk muutuda, siis on kuld ainus raha, mille peale saab alati kindel olla. See on ka põhjus, miks riikide reservide seas hoiustatakse kulda kui ultimatiivset turvavara kõige rängemate stsenaariumite tarbeks.

Nõudlus kulla kui turvalise vara järgi kasvab eriliselt perioodidel, kui ülemaailmsetes majanduslikes, sõjalistes ja poliitilistes jõuvahekordades on aset leidmas suured nihked. Me elame praegu täpselt sellisel ajastul. See on ajastu, mida iseloomustab külma sõja järgse USA-keskse maailmakorra lagunemine, Lääne majanduslik-tööstusliku primaarsuse kadu ning üleüldine globaliseerumistrendi asendumine regionaliseerumisega. Kuigi keegi ei tea, millise riigi või riikide bloki valuuta domineerib maailmas 10, 20, 30 aasta pärast, teavad kõik, et ainus universaalvääring, mis kehtib garanteeritult, on kuld. See on ka põhjus, mis tingib maailma keskpankade suure kullaisu.

 

Mis puudutab kullahinna kasvu jaanuaris ja veebruaris, siis selle põhjustasid peaasjalikult Lähis-Ida intensiivistunud julgeolekukriis ning Hiinas puhkenud koroonaviiruse epideemia. Kuna kuld omab staatust turvavarana, on selle hinnale omane kasvada nii majanduslike, sõjanduslike, poliitiliste kui ka muud tüüpi kriiside korral. Sõltuvalt nimetatud kriiside ägenemisest või leevendumisest võib lähikuudel aset leida nii kulla hinna veelgi suurem tõus üle tavapärase konjunktuuri, ent ka mitmeprotsendine langus.

Seevastu kümnete aastate perspektiivis on kulla hinna kasv paratamatu, kuna eeltingimused selleks on rahvusvaheliste majanduslike, rahanduslike ja geopoliitiliste põhimõjurite näol soodsamad kui mistahes ajal pärast seda, kui maailma rahandussüsteem loobus 1971. aastal kullastandardist.

 

Vaadake reaalajas maailmaturu kulla hinna liikumist.

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile