Esimene riik viimase 50 aasta jooksul tagas oma valuuta kullaga

10.04.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Esimene riik maailmas pärast 1971. aastat tagas oma valuuta kullaga. Mõneti iroonilisel kombel on selleks riigiks Zimbabwe, kes on pidanud sellel sajandil läbi elama nii hüperinflatsiooni kui kogu majanduse kokkuvarisemise.

Reedel teatas Zimbabwe keskpank, et riigis võetakse kasutusele uus valuuta – ZiG (ingl k. Zimbabwe Gold). Kullaga pole riik varem ühtegi oma valuutat veel taganud.

Rahamaailmas on tegemist väga põneva arenguga. Kui Zimbabwe suudab kullastandardit adekvaatselt juhtida ja säilitada, siis on võimalik, et mõne aasta jooksul saab nende valuutast Aafrika üks tugevamaid rahasid (kui mitte tugevaim).

Zimbabwe Keskpanga juht John Mushayavanhu ütles ajakirjanikele, et uus kullaga tagatud valuuta hakkab majanduses ringlema paralleelselt teiste valuutadega. Keskpanga sõnul on uus valuuta „struktureeritud“ ja see tähendab, et ZiG on tagatud välisvaluuta reservide ja väärismetallidega (eelkõige kullaga). Praegu kehtib Zimbabwes legaalse maksevahendina ka näiteks USA dollar.

„Kui me need meetmed kasutusele võtame, siis peaks see inflatsioonile mõju avaldama,“ ütles Mushayavangu reporteritele.

Esimene kullastandard viimase 50 aasta jooksul

Ühtlasi on tegemist esimese riigiga maailmas, kes pärast 1971. aastat oma valuuta kullaga on taganud. 1971. aastal loobus toonane USA president Richard Nixon kullastandardist, lõpetades 1944. aastal loodud Bretton Woodsi süsteemi. Bretton Woodsi süsteemi järgi oli dollar tagatud kullaga ja kõik teised valuutad olid tagatud dollariga.

Aastatel 2007-2009 oli Zimbabwes hüperinflatsioon, mis on praegu ajalukku läinud 21. sajandi suurima hüperinflatsioonina. 2009. aastal muudeti legaalseks maksevahendiks USA dollar, pärast mida püsisid hinnad küllaltki stabiilsena. Aastatel 2009-2017 ei ületanud inflatsioon ühelgi aastal 6 protsenti.

Muutus tuli 2016. aastal, mil otsustati uuesti oma valuuta kasutusele võtta. Muidugi hakati seda valitsuse eelarve puudujäägi rahastamiseks jälle kontrollimatult juurde trükkima. 2019. aastal keelati välisvaluutade kasutamine makseteks, hiljem sellest loobuti, sest must turg hakkas vohama. 2020. aastaks ulatus inflatsioon juba 557 protsendini. Praeguseks tehakse 80 protsenti maksetest välisvaluutas.

Kui eelmise aasta detsembris ulatus Zimbabwe inflatsioon 26,5 protsendini, siis jaanuaris kiirenes see 34,8 protsendini ja märtsis juba 55,3 protsendini.

Süsteem vajas drastilisi muutusi

Riigi juhtkonnale sai selgeks, et Zimbabwe vajab oma rahasüsteemis drastilisi muutusi. Nüüd loodetakse, et valuuta tagamine kullaga võimaldab inflatsiooniprobleemi lahendada. Aga keskpangal napib nii välisvaluuta- kui kullareserve. Pole sugugi kindel, et riik suudab uue valuuta väärtust hoida.

Praegu on keskpangal 100 miljonit USA dollarit ning 2,52 tonni kulda reserve. Selle kulla väärtus ulatub praeguste turuhindade juures 190 miljoni dollarini.

Reedel välja lastud ZiGi esialgseks vahetuskursiks sai 1:13,65 – ehk ühe dollari eest tuli välja käia 13,56 ZiGi. Eelmine valuuta oli tänavu kaotanud dollari suhtes 80 protsenti väärtusest. ZiGi esimene kauplemispäev oli küllaltki edukas – valuuta tugevnes esmaspäeval dollari suhtes 0,2 protsenti.

Pangad vahetasid vana valuuta uue vastu nädalavahetusel, nende klientidele on antud raha vahetamiseks aega 21 päeva, teatas Zimbabwe Keskpank.

Üleminek läheb praegu üle kivide ja kändude. Enamus riigi pankadest ja ettevõtetest ei suuda veel ZiGi makseid protsessida. Vaid kolmandik finantsinsitutsioonidest suudab ZiGi makseid protsessida, teatas keskpank.

Keskpangal on oluline ülesanne

Keskpangal on nüüd väga oluline ülesanne – säilitada oma raha kurssi kulla suhtes. Aga sellest, et keskpangal on lihtsalt kullavarud, ei piisa. Kullastandardi toimimise baasmehhanismid on väga lihtsad. Kui pangatähti vahetatakse kulla vastu, siis tuleb need pangatähed ringlusest eemaldada. See tähendab, et valuuta hulk väheneb. See toetab ka raha väärtust. Sama protsess toimub ka vastupidiselt.

Võib öelda, et lähiminevikus on maailma riikide seas suurima kogemuse inflatsiooniga saanud just Zimbabwe. On väga loomulik, et neil tekkis küsimus, kuidas sellest olukorrast lõpuks välja tulla. Neil on samade vigade tegemisest arvatavasti kõrini, sest need on alati viinud neid samasse kohta – inflatsiooni ja majandusliku katastroofini.

2008. aastast pärineb ka selle sajandi maailma suurima nominaalväärtusega pangatäht:

Väga huvitav saab olema jälgida, mis Zimbabwe uuest valuutast saab. Kui keskpank on kullastandardi hoidmises edukas, võib ZiGist kujuneda Aafrika üks populaarsemaid valuutasid. Sellel on potentsiaali saada valuutaks, mida teised regiooni riigid soovivad hoida reservidena, sest see säilitab oma väärtust.

See on mõnevõrra samm ka terve Aafrika kullaga tagatud ühisvaluuta poole, mille pakkus 2009. aastal esimesena välja toonane Liibüa juht Muammar Qaddafi.

Hüperinflatsioon ja majanduse hävitamine

Riik iseseisvus 1980. aastal ning paistis toona regioonis silma väga suure potentsiaaliga. Selle viljakas muld võimaldas lisaks oma inimestele varustada toiduga ka ümberkaudseid riike. Rahvusvahelisel toiduturul oli Zimbabwel oluline roll.

Vastutustundetu kulutamine ja sõjapidamine tekitasid aga 80ndate lõpus ja 90ndatel tohutu eelarve puudujäägi, mida hakati katma võlgade ja rahatrükiga. Seejärel tuli Zimbabwes aastatel 2007-2009 käimasoleva sajandi maailma rängeim hüperinflatsioon. Pärast seda on püütud uute valuutade kasutuselevõtu ja rahatrükiga probleeme lahendada. Kõik see on kaasa toonud pideva ja kõrge inflatsiooni, mis on riigi majanduse sisuliselt hävitanud.

Paljud on näinud Zimbabwe 100 triljoni dollarist rahatähte – see on 21. sajandi suurim trükitud rahatäht. See pärineb just 2008. aastast, mil riik oli hüperinflatsiooni keerises. Pärast hüperinflatsiooni on riik proovinud kuut uut valuutat. Pikemalt saab Zimbabwe teekonnast hüperinflatsiooni lugeda siit.