USA rahandusminister pani kulla eile hüppeliselt tõusma

20.08.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA rahandusminister Scott Bessent teatas, et valitsus hakkab tegema riigivõlakirjade turul suuremas mahus tugioste, mis tõi kullaturule viimase poole aasta suurima päevase tõusu.

“Me tõstame 10- ja 30aastaste võlakirjade tugiostud vähemalt kahekordseks,” teatas rahandusministeerium kolmapäeval. Kokku plaanitakse osta septembrist novembrini vähemalt 28 miljardi dollari väärtuses võlakirju.

Pikaajaliste võlakirjade intressid on viimasel ajal kiiresti üles liikunud ning jõudnud mitme kümnendi kõrgeima tasemeni. Intressid tõusevad siis, kui võlakirjadel pole piisavalt ostjaid ning investorite meelitamiseks on vaja suuremat kompensatsiooni.

Kõik see näitab, et võlaturul on olukord halvenemas. Aina vähem on investoreid, kes on nõus USA valitsusele aastakümneteks laenu andma. Ja arusaadavatel põhjustel – USA eelarve on sügavas miinuses ning riigivõlg ületas sellel nädalal 40 triljoni dollari piiri.

Kuna paljudele hakkab selgeks saama, et arvatavasti hakatakse dollari väärtust tulevikus veelgi kiiremini lahjendama, siis nõutakse laenudelt aina kõrgemaid intresse. 10, 20 või 30 aasta pärast tagasi saadud dollarite ostujõud võib olla selleks ajaks väga palju langenud.

Kulla hind tõusis hüppeliselt

Kulla ja hõbeda hinnad hakkasid aga kiiresti tõusma. Kuld kallines eile lausa 4,4 protsenti, mis on suurim päevane tõus alates veebruari algusest. Untsihind jõudis eile õhtul 4523 dollarini ning 30. juuni põhjadega võrreldes on hind tõusnud 15 protsenti. Hõbeda hind tõusis eile lausa 5,8 protsenti. Pean tõenäoliseks, et järgnevatel nädalatel ja kuudel hakkab hõbe taas kulla tootlust märkimisväärselt ületama.

Kõik see annab mõnevõrra kindlust juurde, et augusti alguses kullaturul toimunud läbimurre oli otsustav ning pikaajaline tõusutrend on jätkumas. Otsustavast läbimurdest kullaturul kirjutasin augusti alguses.

Kullaturul toimus läbimurre

Kuld kallines, sest võlakirjade tugiostud viitavad selgelt sellele, et võlaturul on asjad mõranemas.

USA dollari kurss kukkus suuremate valuutade suhtes kolme kuu madalpunkti. Pikaajaliste võlakirjade intressid, mis tõusid nädala alguses kõrgeima tasemeni alates 2007. aastast, hakkasid langema.

Kirjutasin eile, kuidas pikaajaliste võlakirjade intressid on tõusnud erinevates riikides taas mitme kümnendi kõrgeima tasemeni. Seda, miks see toimumas on ja kuidas see inimesi mõjutab, saab lugeda siit:

Võlakirjad kukuvad 

Absurdne olukord

Küllap on lugejal tekkinud küsimus: mis raha eest USA valitsus omaenda emiteeritud võlakirju ostab? Muidugi turult laenatud raha eest. See kõlab absurdsena ning jätkusuutmatuna ja nii see ongi. Siin on aga üks detail – valitsus võtab lühiajalisi laene rohkem ning ostab saadud rahaga tagasi pikaajalisi võlakirju. Sest lühiajaliste võlgade intressid on veidi madalamad. Seega võimaldab see intressikulusid alla tuua.

Siin on aga üks suur risk – kui lühiajaliste võlgade intressid peaks samuti kiiresti üles liikuma, siis see skeem enam ei tööta. Muidugi on see tervikuna ka jätkusuutmatu lahendus, sest see ei lahenda sügavas miinuses eelarve probleemi ega peata massiivse riigivõla paisumist.

Seega – minu hinnangul saab sekkumisel olema pikemas perspektiivis vastupidine efekt. Sekkumine on märk, et turul on probleem. USA rahandusminister Scott Bessent on varasemalt ennast kutsunud “riigi parimaks võlakirjade müüjaks.” Ma ütleks, et head asjad müüvad ennast ise. Kui võlakirju on vaja kellelegi hädasti “müüa,” siis näitab see, et investorite endi huvi pole piisav. Seega tunnistab ka valitsus, et investoreid on vaja aina rohkem veenda, et nad võlakirjadesse investeeriks.

Kõik see toob teema veelgi tugevamalt investorite radarile ning aina rohkem saab olema neid, kes otsustavad võlaringlusest väljuda. Mida tähendab võlaringlusest väljumine? Varasemalt on süsteem toiminud nii, et kui investor valitsuselt võla tagasi saab, laenab ta selle valitsusele tagasi. Kui raha suunatakse hoopis mujale, siis väljutakse võlaringlusest. Ja arvatavasti liigub tulevikus enamus kapitalist reaalvaradesse, kaasa arvatud väärismetallidesse. Võlasüsteemist on seega õhk välja jooksmas.

Kas intresse saab üldse alla tuua?

Intresse oleks võimalik alla tuua juhul, kui USA valitsus hakkaks piirama oma kulutusi ning laenaks vähem. Seda on nüüdseks aga praktiliselt võimatu teha, sest majanduskasv on valitsuse aina suuremast laenamisest sõltuvusse pandud. See tähendab, et kui valitsus järsult kulutusi ja laenamist vähendaks, tooks see arvatavasti kaasa sügava majanduslanguse.

Nagu on öelnud USA investeerimistrateeg Lyn Alden: “mitte miski ei peata seda rongi.” Sellest, miks pole Ponzi-skeemi põhimõtetel toimivat võlasüsteemi allakäiku enam peatada, andis ta hea lühiülevaate eelmisel aastal toimunud konverentsil.