Lisa hinnateavitus

Finantsvabaduse lõppmäng – programmeeritavad digivaluutad annavad riigile voli iga ostu lubada või keelata

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 16.02.2022
Kulla hind (XAU-EUR)
1 738,35 EUR/oz
  
+ 4,80 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,59 EUR/oz
  
+ 0,22 EUR

Kuula artiklit:

 

Kit Knightly

Sõda sularaha käibelt kaotamiseks on peagi jõudmas viimasesse faasi: raha on tulevikus kavas asendada riikliku kontrolli all olevate digitaalkviitungitega.

Keskpangad plaanivad Bitcoini mudelile tuginedes hakata peagi emiteerima oma “digitaalseid valuutasid”. Sedasi on  kogu veel alles jäänud finantsiline privaatsus plaanis lähitulevikus lõpetada, omandada täielik kontroll iga tehingu üle ning võtta keskvõimu kontrolli alla ka see, millele inimestel on lubatud oma raha kulutada ja millele mitte.

Alates hetkest, mil esmakordselt ilmusid sõltumatu ja alternatiivse vahetusvahendina väljaspool finantsilist status quo`d müüdavad bitcoin ja teised krüptovaluutad, oli üksnes aja küsimus, millal uus alternatiiv riigi poolt omaks võetakse, kohandatakse ja ümber paigutatakse. “Keskpanga digitaalsed valuutad” on sisuliselt peavoolu vastuseks bitcoinidele.

Võib-olla ei saa peagi vaktsineerimata isiku palka kulutada kinodes või ööklubides, et “viiruse levikut peatada”.

Teadmiseks neile, kes pole teemast endiselt midagi kuulnud, keskpanga digitaalsed valuutad (Central Bank Digital Currencies – CBDC) on täpselt need, millena nad kõlavad, keskpankade välja antud naela/dollari/euro jne digiteeritud versioonid.

Nagu bitcoin (ja muu krüpto), oleks CBDC täielikult digitaalne, edendades seega käimasolevat sõda sularaha vastu. Erinevalt krüptost ei läbiks see aga anonüümsust säilitavat krüptimist. Tegelikult oleksid keskpankade digitaalsed valuutad olemuse poolest täiesti vastupidised bitcoinidele, olles võimelised potentsiaalselt lõpetama rahalise privaatsuse idee.

Võib-olla pole te CBDC plaanidest kuigi palju kuulnud, kuna need on käimasoleva “pandeemia” sasipuntras varju jäänud, kuid kampaania on olemas ja juba kuid tagumisel plaadil podisenud. Septembri lõpus kirjutasid sellest nii Reuters kui Financial Times.

“Keskpanga digitaalsed valuutad” on sisuliselt peavoolu vastuseks bitcoinidele.  

Riikideks, mis on keskpanga digitaalvaluuta ideega kõige kaugemale jõudnud, on Hiina ja Ühendkuningriik. Hiina digitaalset jüaani on arendatud alates 2014. aastast ning seda testitakse pidevalt ja laialdaselt. Ühendkuningriik pole veel nii kaugel, kuid kantsler Rishi Sunak promoveerib innukalt digitaalse naela ideed, mida ajakirjandus nimetab ka “Britcoiniks”.

Muud riigid, sealhulgas Uus-Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Malaisia, ei jää palju maha. Ideed uurib ka USA, kusjuures Föderaalreservi juht Jerome Powell teatas, et lähitulevikus avaldatakse üksikasjalik aruanne “digitaalse dollari” kohta. Ettepanekud selle kohta, kuidas CBDC-d võiksid tulevikus töötada, peaksid olema piisavad, et saata ohusignaale ka kõige usaldavamatele inimestele.

Tegelikult oleksid keskpankade digitaalsed valuutad olemuse poolest täiesti vastupidised bitcoinidele, olles võimelised potentsiaalselt lõpetama rahalise privaatsuse idee.

Enamikule inimestele ei meeldiks idee, et valitsus jälgiks “kõiki nende kulutusi reaalajas”, kuid see pole veel asja juures kõige hullem. Kõige ohtlikum idee on see, et mistahes tulevane digitaalvaluuta peaks olema “programmeeritav”. See tähendab, et raha väljastavatel inimestel oleks õigus kontrollida selle kulutamist. See ei ole tõlgendus ega “vandenõuteooria”, lihtsalt kuulake Rahvusvahelise Arvelduspanga juhi Agustin Carstensi kõnet eelmisel aastal.

Siin on see tsitaat, väikese rõhuasetusega:

”Peamine erinevus [CBDC-ga] seisneb selles, et keskpangal oleks absoluutne kontroll reeglite ja regulatsioonide üle, mis määravad kindlaks selle keskpanga vastutuse väljenduse, ning tal on tehnoloogia selle jõustamiseks.”

…mis ei ütle teile mitte ainult, et nad tahavad ja otsivad seda võimu, vaid ka, kuidas nad seda endale õigustavad. Nad muudavad teiste inimeste raha “oma vastutuse väljenduseks” ja peavad seetõttu õigeks seda kontrollida. Juunis Telegraphis ilmunud artikkel oli sama otsekohene:

”Digitaalset raha võiks programmeerida nii, et seda kulutatakse ainult hädavajalikele asjadele või kaupadele, mida tööandja või valitsus peab mõistlikuks.”

Artiklis tsiteeritakse Inglise Panga CBDC-de eest vastutavat direktorit Tom Muttonit:

”Võiksite kasutusele võtta programmeeritavuse […] Sellel võib olla sotsiaalselt kasulikke tagajärgi, mis takistavad tegevust, mida peetakse mingil moel sotsiaalselt kahjulikuks.”

Enamikule inimestele ei meeldiks idee, et valitsus jälgiks “kõiki nende kulutusi reaalajas”, kuid see pole veel asja juures kõige hullem. Kõige ohtlikum idee on see, et mistahes tulevane digitaalvaluuta peaks olema “programmeeritav”. See tähendab, et raha väljastavatel inimestel oleks õigus kontrollida selle kulutamist.

Valitsused ja tööandjad tagavad, et nende väljastatud raha saab kasutada ainult “mõistlike” asjade jaoks ja mitte kasutada “sotsiaalselt kahjulikul” viisil? Pole vaja kuigipalju kujutlusvõimet, et näha, kuidas see süsteem võiks areneda ja muuta ühiskonna tõeliselt düstoopseks õudusunenäoks.

Hiinas on protsess juba alanud totalitaarriigile iseloomuliku peenetundelisuse puudumisega. Digitaalse valuuta väljalaske suunas liikudes keelavad Hiina võimud konkurentsi kõrvaldamiseks kõik alternatiivsed krüptovaluutad ja on juba teada, et digitaalne jüaan on programmeeritav. Lääne lähenemine on tõenäoliselt vähem otsene, kuid tegelikkuses mitte vähem kontrolliv.

Britcoin programmeeritakse tõenäoliselt ainult “eriolukordades”. Alustades, nagu Telegraph ütleb, riiklikest toetustest. Need märgitakse ainult hädavajalikele asjadele kulutatavaks. (Muidugi, kui kehtestada universaalne baassissetulek, on võimalik, et enamik inimesi saavad “riiklikke hüvitisi”.)

Samuti pole raske näha programmeeritavat raha, mis toetab “kaitse tervishoiusüsteemi narratiivi”, kus inimestel ei ole lubatud kulutada riigi raha suhkrule, sigarettidele või alkoholile. Või on elundite ootenimekirjades või teatud haigusseisunditega inimeste palgad ja kulutused kontrolli all.

”Digitaalset raha võiks programmeerida nii, et seda kulutatakse ainult hädavajalikele asjadele või kaupadele, mida tööandja või valitsus peab mõistlikuks.”

Üldjoontes on aga Briti türannia olemuslikult mitteametlik. Seega teeb Ühendkuningriigi valitsus suure näitemängu oma raha programmeerimise võimalusest loobumisest, vastandades end seeläbi positiivselt Hiinaga, kuid ei astu samal ajal samme, et takistada suurtel ettevõtetel nende väljastatavaid palku “programmeerimast”.

Seega, kui Hiinas kontrollib riik digitaalset jüaani, siis digitaalne nael allub korporatiivsele kontrollile ja seda kasutatakse riigi ja korporatsioonide vaikiva partnerluse jõustamiseks, mis määratleb tõelise fašismi.

Tõenäoliselt algab see väikestel, prognoositavatel viisidel, mis on loodud “konkurentsi piiramiseks”. Näiteks McDonald’s muudab võimatuks oma palkade kulutamise Burger Kingis ja vastupidi. Coca-Cola ja Pepsi. Starbucks ja Costa. Saate ideest aru küll.

Maailma Majandusfoorumil on selge tulevikuvisioon, kus inimesed “ei oma midagi ja on õnnelikud”. Kombineerige see pikaajalise sõjaga kodu omamise vastu ning näete, et tööandjad ja valitsused annavad välja raha, mida saab kulutada üürile, kuid mitte hüpoteegile.

Oleme olnud tunnistajaiks poliitkorrektse “tühistamiskultuuri” tõusule, identiteedipoliitika ajastule ja “vooruslikkuse signaliseerimisele”. Kujutage nüüd ette, kuidas programmeeritav valuuta sellesse pilti sobib. Ettevõtted võiksid pühenduda “vihkamisega võitlemisele” ja takistada oma töötajatel annetamast raha musta nimekirja kantud erakondadele, usurühmitustele, heategevusorganisatsioonidele või üksikisikutele.

Covidi ajastul oleme näinud, kuidas peavoolule vastanduvatele autoritele/näitlejatele/lauljatele saab osaks mürgine nõiajaht, kuid kujutlege maailma, kus ettevõtted võiksid “öelda lahti valeinformatsiooni levitajatest”, muutes oma väljastatud palkade kulutamise valitsuse suhtes avameelselt kriitilistele kunstiteostele/filmidele/muusikale/raamatutele võimatuks.

Raha muutub totaalselt kontrollitud digitaalvaluuta süsteemis iseseisvuse väljendusest üksnes kviitungisüsteemiks, mis toimib täielikult keskpankade või korporatsioonide kapriiside järgi.

Võib-olla korraldavad ettevõtted nii, et vaktsineerimata töötajate palgale seatakse rohkem piiranguid kui vaktsineeritud töötajate omale. Võib-olla ei saa peagi vaktsineerimata isiku palka kulutada kinodes või ööklubides, et “viiruse levikut peatada”.

Inglise Panga asedirektor John Cunliffe ütles Telegraphile:

”Võiks mõelda nutikatele lepingutele, mille puhul oleks raha programmeeritud vabanema ainult siis, kui midagi juhtub.”

Nii et võib-olla kaotavad tööandjad valikuvõimaluse üldse ja seavad negatiivse testi ja/või tõhustusdoosi teie palga vabastamise eeltingimuseks. Seda saab edasi liikudes rakendada igasuguse käitumise suhtes.

Maailma Majandusfoorumil on selge tulevikuvisioon, kus inimesed “ei oma midagi ja on õnnelikud”. Kombineerige see pikaajalise sõjaga kodu omamise vastu ning näete, et tööandjad ja valitsused annavad välja raha, mida saab kulutada üürile, kuid mitte hüpoteegile.

Oleme olnud tunnistajaiks poliitkorrektse “tühistamiskultuuri” tõusule, identiteedipoliitika ajastule ja “vooruslikkuse signaliseerimisele”. Kujutage nüüd ette, kuidas programmeeritav valuuta sellesse pilti sobib. Ettevõtted võiksid pühenduda “vihkamisega võitlemisele” ja takistada oma töötajatel annetamast raha musta nimekirja kantud erakondadele, usurühmitustele, heategevusorganisatsioonidele või üksikisikutele.

Kujutage nüüd ette ka tärkavat uut rohelist ühiskondlikku lepet. Kehtestatakse karmid piirangud sellele, kui palju te võite raha kulutada bensiinile, plastikule või lihale. Ainult X dollarit lendude eest aastas. Üksnes Y naela veiselihale. Kõik planeedi hüvanguks.

Raha muutub totaalselt kontrollitud digitaalvaluuta süsteemis iseseisvuse väljendusest üksnes kviitungisüsteemiks, mis toimib täielikult keskpankade või korporatsioonide kapriiside järgi.

 

See kõik oleks vaid kaks aastat tagasi kõlanud täieliku paranoiana, kuid kas te oleksite ausalt üllatunud, kui näeksite seda ettepanekut täna mõnes peavoolu ajalehes?

Programmeeritaval digitaalsel valuutal oleks seega sisse kodeeritud võime juhtida kogu meie ühiskonda. See paistabki aga kõikide märkide alusel olevat “Uue normaalsuse” viimane sihtpunkt.

Märkus. Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoda on 13. jaanuaril avaldanud keskpanga digivaluutade kasutusele võtu analüüsi.  

 

Artikkel ilmus algselt uudisteportaalis Makroskoop

Lugemissoovitus Teile