Lisa hinnateavitus

Ookeanis leidub kvadriljoni euro eest kulda. Miks me seda ei kaevanda?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 03.10.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2261,64 EUR/oz
  
- 7,03 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,89 EUR/oz
  
- 0,48 EUR

03.10.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Paljudele võib see tulla üllatusena, aga merevees leidub miljoneid tonne kulda. Kas tehnoloogia arenemisel võib tulemas olla uus kullapalavik? Selgub, et kulla kättesaamine mereveest on nõnda keeruline, et niipea seda oodata ei ole.

Selle, et kulda leidub ka merevees, avastas Briti keemik Edward Sonstadt 1872. aastal. Pärast seda on paljud inimesed proovinud leida viise, kuidas seda kulda merest kätte saada.

Atlas Obscura kirjutab, et esimesed katsed mereveest kulda koguda toimusid 1890ndatel. Ja see oli üks suur pettus. Kõik algas sellest, et Inglismaa pastor Prescott Ford Jernegan väitis, et on leiutanud uue seadme, millega saab mereveest elavhõbedat ja elektrit kasutades kulda välja sõeluda.

Ta asutas oma lapsepõlvesõbra Charles Fischeriga ettevõtte Electrolytic Marine Salts Company. Jernegan tegi investoritele pealtnäha eduka demonstratsiooni, kuidas seadeldis töötab. See köitis paljusid ning kokku suudeti koguda miljon dollarit (tänases vääringus kümned miljonid dollarid). Nad väitsid oma prospektis, et Long Islandi väinalt on võimalik koguda piisavalt kulda kogu USA riigivõla tasumiseks.

Ettevõte avas isegi Lubecis tehase, aga asukoht oli valitud nõnda, et selle järelevalve teostamine oli keerulisem. 1898. aastal, mil investorid soovisid tehast külastada ja selle protsesse täpsemalt kontrollida, kukkus kogu skeem kokku. Jernegan otsustas Euroopasse põgeneda, Fisheri saatus on tänaseni teadmata. Hiljem selgus, et Jernegan oli seadeldises töödeldud veele kulda ise juurde lisanud ning mereveest ei suudetud midagi kätte saada.

Pärast seda on tehtud mitmeid katseid mereveest kulda kuluefektiivselt kätte saada, aga tulutult. Näiteks 1920ndatel hakkas Saksamaa keemiliste relvade arendaja ja Nobeli preemia võitnud Fritz Haber arendama viise, kuidas kuld merest kätte saada. Sellega lootis ta esimese maailmasõja järel Saksamaa riigikassa uuesti täita. Haber ja grupp teadlasi töötasid selle kallal aastaid, aga kogu projekt sai lõpu hetkel, kui ta sai aru, et tema esialgsed arvutused ülehindasid kulla osakaalu merevees.

Kui palju on ookeanides kulda?

Eelmise sajandi lõpus suudeti täpsemalt kindlaks teha, kui palju merevees kulda leidub. Muidugi on palju küsitavusi ka praeguste hinnangute osas, samas on nüüd teada, et selle kontsentratsioon on väga väike. Ühes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi uuringus leiti, et iga 100 miljoni kuupmeetri vee kohta leidub ookeanis umbes 1 gramm kulda.

Kontsentratsioon on küll imepisike, aga Maal on väga palju vett. MITi uuringus leiti, et kokku on ookeanides umbes 20 miljonit tonni kulda. Võrdluseks – Maailma Kullanõukogu andmetel on maailmas kokku kaevandatud ligi 210 000 tonni kulda. Ookeanis leidub seega maapealsetest varudest umbes 100 korda rohkem kulda.

Mis on selle kulla väärtus? Praeguste hindade juures maksab tonn kulda umbes 51 miljonit eurot. 20 miljoni tonni hind on seega 1,02 kvadriljonit ehk 1020 triljonit dollarit. Kogu maailma sisemajanduse koguproduktiga võrreldes on selle väärtus enam kui 10 korda suurem.

Kulda leidub arvatavasti hulganisti ka ookeanipõhjas all olevas maakoores, aga need hinnangud on väga umbkaudsed.

Kulla sõelumine ookeanist pole kasumlik

Miks seda kulda siis ookeanist kokku ei korjata? Viimase sajandi jooksul on selgunud, et see on väga keeruline ülesanne. Praeguseks ei ole leitud kuluefektiivset viisi kulla eraldamiseks mereveest.

Ameerika Keemiaühingu ajakirjas avaldati 2018. aastal uuring, mis kirjeldas „svammina“ toimivat materjali, mis võimaldas kulda mereveest kiiresti kätte saada. Samuti võimaldas see merevett muuta magedaks. Väidetavalt suutis see kahe minuti jooksul koguda mereveest ligi grammi kulda. Selle tehnoloogia skaleerimine punktini, kus ta muutus kasumlikuks, kujunes aga liiga keeruliseks. Praegu arendatakse seda vaid kaevandustes, kus sellega kogutakse kokku protsessi käigus „pudenenud“ kulda.

Lisaks sellele tuleb arvestada ka sellise tegevuse keskkonnamõjudega. Pole selge, kuidas laialdane sõelumine täpselt välja näeks, aga on selge, et mere elukeskkonnale see hästi ei mõjuks. Juba praegu toimub süvamere kaevandamine, mis võib potentsiaalselt kujuneda keskkonnale väga kahjulikuks.

 

 

 

Lugemissoovitus Teile