Päev börsil: kas peaksime kartma üleilmset krediidišokki?

Kanada ajaleht Calgary Herald avaldas huvitava loo, et üleilmne võlakirjabuum taltub, tõstes üleilmse krediidišoki kartusi. Arenevad majandused likvideerivad oma valduses võlakirjaomandusi, et toetada oma nõrgenenud valuutasid.

9 triljoni dollariline välisvõlakirjade akumuleerumine Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja mujale arenevasse maailma riskib pöörduda ümber, sest üks riik teise järel likvideerib välisvõlakirju, et toetada oma valuutat, ähvardades maailma krediidišokiga.

India ruupia ja Türgi liir kukkusid läinud neljapäeval rekordmadalale.

Brasiilia president Dilma Rouseff pidas neljapäeval oma majanduspoliitika otustajatega hädaistungi, et pidurdada reaali kukkumist dollari vastu viie aasta madalamale tasemele. Brasiilia keskpanga juht Alexandre Tombini tühistas reisi Föderalreservi üritusele Jackson Hole’is, et jälgida turuarenguid. Levis kuuldus, et Brasiilia valmistub otseseks sekkumiseks, et peatada kapitali pagemine riigist.

Seni on riik kasutanud tuletistehinguid (futuure), et kaitsa Brasiilia 374 miljardi dollariliste valuutareservide väärtuse kahanemist – kuid see ei ole heidutanud spekulante. „Nad viivad valuutaturu interventsiooni läbi bilnasiväliselt, kuid netopositsioon halveneb pidevalt,” ütles Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen.

Riigid põletavad oma valuutareserve, et kaitsa valuutakursse. Ainuüksi juulis vähenesid Ecuadori valuutareservid 8%, Kasahstanis ja Kuweidis 6% ning Indoneesis 5,5%. Türgi reservid on tänavu kahanenud 15%.

„Arenevad turud on tormi ootel,“ ütles SLJ Macro Partnersist Stephen Jen. „Nende valuutad on surmaohus. Need asjad lähevad liikumisel alati liiale.“

Täna on arenevatel turgudel paremad võimalused kui 1980ndate aastate Ladina-Ameerika kriisis või Aasia kriisis 1990ndate keskpaiku. Nimelt võetakse laenu oma valuutas, mis muudab nad vähem vastuvõtlikuks dollarinappusele, kui USA keskpank hakkab liiglikviidsust osaliselt tagasi tõmbama.

Hans Redeker Morgan Stanleyst ütles, et arenevad turud saavad tunda negatiivset kõrvalmõju, mis sunnib neile peale kasinuse ning paneb müüma valuutareserve, et toetada oma valuutat. See on vastand viimasel aastakümnel toimunule, kui nad ehitasid üles USA ja Euroopa võlakirjades varalaegast.

Reservide kuhjamine viis üleilmse võlatootluse alla, viis kinnisvaramullini ja aktsiabuumini Läänes. Selle protsessi vastassuunda minek võib osutuda valusaks.

„Hiina müüs juunis 20 miljardi dollari eest USA valitsuse pabereid ja teised toimetavad sama moodi,“ ütlews Redeker. „Arvame, et see viib veel kiiremini üles USA ja Saksamaa valitsuse võlakirjatootlused. Sellel on suur mõju kogu maailmale. USA on piisavalt tugev, et pidada vastu kõrgemate tootluste juures, kuid Euroopa osas ma nii kindel ei ole. Meie mure on, et reservide müük võib suruda tootlused üleilmse majanduse jaoks sobimatult kõrgele tasemele, kui see ei ole juhtunud.“

Võlakirjastrateeg Nicolas Spiro ütles, et India on sattunud turuosaliste surve alla. Tema sõnul suhtuvad turud vaenulikult mis tahes riiki, kelle jooksvekonto on suures puudujäägis. Tema sõnul mängib India keskpank tulega, loobudes majandussurutisega võideldes oma rahapoliitka karmistamisest. Nad vallandavad ulatusiku valuutakriisi, mis rõhub ettevõtteid, kes on armastanud USA dollarites laenu võtta. Ja India ei ole sugugi ainus näide. Sama probleemi eri variantidega on maailmas veel riike, keda sunnitakse mürki neelama.

Allikas: http://www.ap3.ee/article/2013/8/27/paev-borsil-kas-peaksime-kartma-uleilmset-krediidi%C5%A1okki