Ray Dalio: Hiina ja Jaapan võivad loobuda USA võlakirjadest

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 09.10.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 744,75 EUR/oz
  
+ 59,40 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
54,30 EUR/oz
  
+ 1,46 EUR
Foto: Wikimedia commons

08.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Maailma suurima riskifondi asutaja Ray Dalio hoiatas, et Hiina ja Jaapan, kes on ameeriklaste jaoks kaks suurt välismaa võlausaldajat, võivad USA riigivõlakirjadest loobuda.

USA riigivõlast umbes kolmandik on laenatud välismaalastelt ning suur osa rahast tuleb Jaapanist ja Hiinast. “Hiina ei taha enam USA riigivõlakirju osta, mille põhjuseks on nii majanduslikud kui geopoliitilised probleemid,” ütles ta. “Kui sul on laenuvõtja ja laenuandja suhe ning samal ajal olete vaenujalal, siis on tegemist väga keerulise dünaamikaga.”

Ta lisas, et Jaapan on USA-le laenanud “palju raha” ning nüüd soovivad nad seda tagasi saada.

Dalio andis oma kommentaarid ajal, mil USA rahandusminister Scott Bessent püüab võlakirjainvestoreid rahustada. USA riigivõlakirjade hinnad on viimastel kuudel kiiresti kukkunud ning intressid on üles liikunud, mis ähvardab niigi suuri intressimakseid veelgi paisutada. Bessent ütles, et USA majanduskasv ning valitsuse kulutuste piiramine “muudavad olukorda kiirelt” ning peagi suudetakse võla kasvu aeglustada.

Dalio kommentaarid näitavad, et Bessent pole paljude investorite jaoks veenev. Maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi asutanud Dalio kordas oma hoiatust, et USA seisab kolme aasta jooksul silmitsi potentsiaalse võlakriisiga. Tema sõnul on mitmed laenuvõtjad juba tugeva surve all.

Riigivõlakirjade hinnad on sellel nädalal mitu kuud kestnud langust jätkanud. USA 10-aastaste võlakirjade intress tõusis 5,3 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2002. aastast.

Võlakirjade hinnad kukuvad ja intressid lähevad üles, sest aina rohkem investoreid on oma tähelepanu suunanud riigivõla kasvule ning inflatsiooniriskidele. Samad mured on ka mitmetes teistes riikides, eelkõige Prantsusmaal, kus riigivõla pealt makstavad intressid kasvavad kiireimas tempos alates euro kasutuselevõtust.

Dalio ütles, et Prantsusmaa “on jõudnud oma laenuvõimekuse piirini” ning paljud investorid, kes võlakirju müüvad, arvavad sama.

Jaapan ja Hiina

Jaapan on USA suurim välismaine võlausaldaja ehk nende käes on enim USA riigivõlakirju. Eelmisel kümnendil oli see tiitel Hiinal. Mõlemad riigid on võlakirju müünud.

Jaapan vähendas juulis USA võlakirjade hulka 13 miljardi dollari võrra, 1,1 triljoni dollarini. Samal kuul oli Jaapani ametivõimudel vaja ka raha jeeni kursi toetamiseks ehk riik sekkus valuutaturule. Riigi rahandusministeeriumi avaldatud andmed viitasid sellele, et Tokyo müüs arvatavasti osa välismaa varadest maha, et rahastada jeeni toetamist. Veel aasta alguses oli neil 1,24 triljoni dollari eest võlakirju.

Hiina oli USA suurim võlausaldaja eelmisel kümnendil – 2013. aastal olid nad USA-le laenanud 1,3 triljonit dollarit, mis moodustas kogu USA riigivõlast lausa 8 protsenti. Selle aasta juuliks oli see näitaja langenud 618 miljardi dollarini ehk kaks korda madalamale. Samal ajal on ka USA võlg kiiresti kasvanud, mis tähendab, et Hiina käes on nüüdseks vaid 1,5 protsenti USA riigivõlakirjadest.

Lugemissoovitus Teile