Järgmise finantskriisi epitsentriks võib kujuneda paberkulla turg

27.02.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Füüsilisest kullast on puudus, lokaalselt on turgudel pudelikaelad ning niinimetatud paberkulla turg (derivatiivid) võib kujuneda järgmise finantskriisi epitsentriks, kirjutab investeerimisfirma Stormwall Advisorsi asutaja Michael Wilkerson.

Järgnevalt avaldame Wilkersoni artikli, mis ilmus portaalis The Epoch Times (graafikud on lisatud Tavidi poolt):

Uus aasta on alanud kuldselt. Kuld ja hõbe on erinevate varaklasside seas olnud 2025. aasta alguses ühed parimatest, tõustes vastavalt 12 ja 14 protsenti. Viimase kahe kuu jooksul on väärismetallid ületanud ka bitcoini tootlust, mis oli 2024. aastal kõrgeima tootlusega vara. Ühtlasi on väärismetallid edestanud ka aktsiaturge. Tundub, et kuld on liikumas 3000 dollarini.

On mitmeid erinevaid põhjuseid, miks võib oodata, et hinnad siit edasi tõusevad. Nende faktorite hulka kuuluvad näiteks keskpankade ostud, püsiv inflatsioon ning füüsilise kulla puudus.

Keskpankade massilised ostud

Keskpangad, kes hoiavad umbes 20 protsenti maailma kullavarudest, on pikaajalise nõudluse kujunemisel võtmetähtsusega. Viimastel aastatel on keskpangad üle maailma ostnud suurtes kogustes kulda. Keskpankade netoostud ulatusid 2024. aastal 1045 tonnini – see oli kolmas järjestikune aasta, mil ostud ületasid 1000 tonni.

Need numbrid peegeldavad aga ametlikke andmeid. Paljud turuvaatlejad usuvad, et Hiina ja teised riigid ostavad salaja raporteeritust palju suuremas koguses kulda. Enamus ostudest on tulnud väljapoolt USA-d ja Lääne-Euroopat. Neli suurimate kullareservidega riiki – USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – pole oma reserve suurendanud ning kullapalavik on tabanud peamiselt BRICSi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna Aafrika) riike. Kulda on ostmas ka paljud teised arenevad riigid.

Põhjus, miks “Vana-Euroopa” ja Ameerika Ühendriigid pole suutnud oma kullareserve suurendada, on lihtne. Enamusel neist ei ole piisavalt raha. USA, Itaalia ja Prantsusmaa on kõrvuni võlgades – nende riigivõla suhe SKPsse on tunduvalt üle 100 protsendi. Need riigid on sunnitud kasutama võlakirjade müügist saadavat raha valitsuse eelarve puudujäägi katmiseks, mitte kulla või teiste väärtuslike varade ostmiseks.

USA finantssüsteem kui geopoliitiline relv

Kulla hinnatõus toimub ajal, mil maailma reservvaluuta tähtsus on järjest vähenemas. USA finantssüsteem on muudetud geopoliitiliseks relvaks. See protsess sai alguse 2022. aastal. Kõik järgnev motiveeris paljusid riike dollareid müüma ja hajutama reserve teistese varklasside vahel. Kuld on sellest väga palju kasu saanud.

Keskpankade kullaostud on tulnud suuresti USA dollari arvelt. Riigid üle maailma on mitu aastat järjest müünud oma välisvaluuta reservides USA riigivõlakirju. Saadud rahaga on finantseeritud kullaoste. See on muutnud USA rahandusministeeriumi jaoks võlgade võtmise kallimaks. Mitmete alternatiivsete maksesüsteemide sidumine kullatagatisega on pannud USA dollari rolli maailma turgudel surve alla.

Inflatsioon on olnud palju püsivam kui keskpankurid on nõus tunnistama. USAs kasvasid tarbijahinnad jaanuaris 3 protsenti, baasinflatsioon (ilm energia- ja toiduhindadeta) ulatus isegi kõrgemale – 3,3 protsendini. Inflatsioon on nüüd kõrge olnud juba enam kui kolm aastat, alates 2021. aastast on üldine hinnatase kasvanud enam kui 20 protsenti.

Rahamassi kasv

Pikaajaliselt on USA rahamass kasvanud alates 2008. aasta finantskriisist kokku kolmekordseks, kulla pakkumine on aastas suurenenud vaid 1-2 protsenti. Kulla hinnad, mida kajastatakse dollarites, on koos rahamassi kasvuga kolmekordistunud. See näitab, et kuld on olnud ausam representatsioon ostujõust kui väärtust kaotav dollar.

Turgudel spekuleeritakse, et USA valitsus otsustab revalveerida oma kullavarud, mille raamatupidamislik väärtus on jätkuvalt veidi enam kui 42 dollarit untsist. Praegune turuhind on lähedal aga 3000 dollarile. Revalveerimine tähendaks, et riigi rahanduses lapitakse väga suur auk ära (võib-olla isegi triljoni dollari ulatuses).

President Donald Trump soovib auditeerida USA valitsuse kullavarusid, ametlikult on riigil kulda 8133 tonni. Kulda pole auditeeritud pool sajandit. Edukas füüsiline audit suurendaks Ameerika Ühendriikide finantspositsiooni ja kindlustunnet nende majanduse suhtes. Kui kulda on aga puudu, võib see finantsturge šokeerida ja vähendada lisaks USA-le ka teiste valitsuste usaldusväärsust.

Füüsilisest kullast on puudus. Londoni metallibörs (LBMA) on maailma kullakauplemise süda. Paljud riigid on ajalooliselt hoidnud oma kullareserve just Inglismaa Keskpangas, aga osad neist on viimastel aastatel oma kulla sealt kodumaale viinud. See on tekitanud sealsel kullaturul segaduse ning kohalikud hinnad surve alla pannud.

Investorid nõuavad füüsilist kulda

Viimastel nädalatel nõutakse turuosaliste poolt aina rohkem füüsilise kulla kohaletoimetamist. Geopoliitilised mured on tekitanud kulla suure liikumise Ühendkuningriigist ja Euroopast New Yorki ja mujale. See on tekitanud mitmetel turgudel puudujäägi ja spekulatsioone, et hinnaga on manipuleeritud. President Trumpi ähvardused ja tariifid on tekitanud Euroopa turgudel hirmu ning hinnaerinevused Euroopa ja USA kullaturul on kasvanud. Järjest suurem hulk kullast liigub Ameerika Ühendriikidesse.

Nõudluse järsk kasv füüsilise kulla järele ning logistiliste pudelikaelade teke võivad tekitada nii-öelda nõudluse spiraali. Selle analoogiks on pangajooks. Kullainvestorid on mures, kas nende kangid on ka tegelikult olemas ning selle tõttu soovitakse need hoidlatest kätte saada. See võib füüsilisel turul tekitada veelgi suurema puudujäägi ja panna hinnad kiiresti kasvama.

Derivatiivide turg ohus

Paljude kullaga seotud tuletisväärtpaberite (derivatiivid) puhul on kasutatud tagatisena füüsilist kulda. Kui seda tagatist ei suudeta piisavas koguses hoida, siis võivad need derivatiivid õhku lennata. See on üks põhjus, miks füüsilise kulla omamine on tunduvalt parem kui näiteks börsil kaubeldava fondi (ETF) osaku või teiste lepingute omamine. Need ei garanteeri sulle füüsilise kulla kohaletoimetamist, kui sa seda nõuad.

Mõned kullaturu insaiderid ja vaatlejad väidavad, et käputäis suuri panku, kes emiteerivad enamust kullaga seotud väärtpaberitest, on teinud koostööd kulla hinnaga manipuleerimiseks. Pankade illegaalne hinnamanipulatsiooni kartell ei oleks midagi pretsedenditut. Taolisi asju tehti näiteks hüpoteekväärtpaberite puhul, mis oli lõpuks üheks globaalse finantskriisi põhjuseks. Samuti manipuleerisid pangad Londoni pankadevahelise intressimääraga LIBOR.

Kulla hiljutine kiire hinnatõus võib need pangad peagi surve alla panna, tekitades hinna kujundamisel ebastabiilsust. Kui kartell kokku variseb, võib see toimuda kiiresti ja ägedalt. Selle tulemusel saavad osad olema võitjad, osad kaotajad. Teisisõnu – kullaga seotud derivatiivid võivad saada järgmise finantskriisi epitsentriks. Sellise sündmuse puhul suureneks nõudlus füüsilise kulla järele veelgi. Sama moodi hüppaks ülespoole ka hinnad.