Lisa hinnateavitus

Järgmises kriisis saadakse aru, et USA on pankrotis

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 26.09.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2172,12 EUR/oz
  
+ 5,68 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
29,49 EUR/oz
  
+ 0,37 EUR

26.09.2023

Võlakirjaturu kuningaks tituleeritud Jeffrey Gundlachi hinnangul saadakse järgmise majanduskriisi ajal aru, et USA on pankrotis ning ei suuda oma kohustusi täita, mis paneb dollari kursi järsult langema.

USA suuremad aktsiaindeksid Standard & Poor’s 500 ja Nasdaq Composite on tänavu kallinenud vastavalt 16 ja 31 protsenti. Investorid on aktsiate osas olnud optimistlikud, sest loodetakse, et tehisintellekti arendamine ja Föderaalreservi potentsiaalsed intressikärped aitavad börsifirmade kasumeid turgutada.

Gundlachi ütles Future Proof konverentsil antud intervjuus, et investorid ei näe „horisondil olevaid deemoneid“ ning peamiseks murekohaks on siin USA majanduse jahtumine. Ta tõi punaste lippudena välja koondamislained ettevõtetes, tarbijate ostujõu vähenemise ja rekordilised krediitkaardi võlatasemed. Samuti rääkis ta kodulaenu intresside hüppelisest kasvust, mis mõjub kinnisvaraturule jahutavalt. Kõrgemad intressimäärad pitsitavad aga väikefirmasid, kelle jaoks on võlgade refinantseerimine muutunud palju kallimaks.

„Majandus on selgelt nõrgenemas,“ ütles Gundlach. „Ma ootan järgmisel aastal majanduslangust ja indikaatorid on kujunemas selles osas väga veenvaks. Me oleme jõudnud majandustsükli lõpufaasi.“

Fondihaldur on saanud omale pärast legendaarse Bill Grossi erruminekut „võlakirjakuninga“ tiitli – see tähendab, et teda peetakse võlakirjaturul kõige tähtsamaks ja mõjukamaks inimeseks.

Investorid saavad aru, et USA on pankrotis

Võtmetähtsusega saab Gundlachi sõnul olema aga USA valitsuse reaktsioon järgmisele kriisile. Tänavu on tema sõnul majandust vee peal hoidnud ohtlikud ja jätkusuutmatud valitsuse kulutused. Järgmises kriisis tõusevad kulutused veelgi ja see on hetk, kui investorid saavad aru, et USA on pankrotis ning taoline kulutamine on jätkusuutmatu.

„Majandus kasvab ainult selle pärast, et meie eelarve puudujääk on 8 protsenti SKP-st,“ ütles ta. „See on praegu sama suur kui 2008. aastal alanud finantskriisi sügavamas punktis.“

Gundlach rõhutas, et suuremas osas on valitsus finantseerinud oma kulutusi madalate intressimäärade juures. Nüüd, mil Föderaalreserv on tõstnud intressimäärad nulli juurest enam kui 5 protsendini, hakkavad valitsuse intressimaksed meeletu võlakoorma pealt kiiresti paisuma.

„Ma arvan, et nad tahavad majanduse kiiret aeglustumist. Ma usun, et intressimäärad tulevad alla tagasi, sest kui majanduslangus juhtub nende juhtimise ajal, saab see nende mainele olema laastav,“ lisas ta.

USA valitsuse reaktsioon järgmisele kriisile saab olema katastroof

Gundlachi hinnangul on intressitõusude tsükkel läbi ning ta prognoosib, et Föderaalreserv hakkab intresse kärpima juba järgmise aasta esimeses pooles.

Kõik need faktorid tähendavad, et dollarit võib ees oodata järsk odavnemine. „Majanduslanguse tulekul hakkab dollaril väga halvasti minema, sest näeme, kuidas eelarve defitsiit tõuseb 20 protsendini SKP-st. See saab olema väga kole,“ selgitas ta. „Ma arvan, et järgmises majanduslanguses odavneb dollar järsult, sest reageering järgmisele kriisile saab meie eelarve olukorda arvestades olema täielik katastroof.“

„See saab olema äratuskell, mille järel saadakse aru, et USA on pankrotis, et me ei saa oma kohustusi täita,“ ütles ta. „USA valitsusel on finantseerimata kohustusi (unfunded liabilities) ligi 200 triljonit dollarit, mis on kaheksa korda suurem kui meie SKP. Selleks, et praeguse ostujõu juures seda maksta, peaksime maksma ära 10 protsenti oma SKP-st 80 aastat järjest. Meil oleks neli põlvkonda depressiooni. Me ei tee seda.“

„Selle asemel otsustame me dollari hüljata ja me näeme USA finantssüsteemi restruktureerimist,“ selgitas ta.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Ühendriikide eelarve positsioon on tõesti väga halb. Kui vaadata USA riigivõla struktuuri, siis suur osa võlast aegub vaid mõne aasta jooksul. Keskmine võlakirja tähtaeg on umbes 74 kuud – see tähendab, et kõrged intressid on alles hakanud USA intressimaksetes kajastuma. Seda ka praegu näeme, kus annualiseeritult on riigivõla intressimaksed tõusnud selle aasta teises kvartalis 970 miljardi dollarini. Veel kolm aastat tagasi oli see näitaja vaid 520 miljardit. Varasemalt on võimaldanud väga suureks paisunud riigivõlga teenindada intressimäärade 40aastane langustrend, mis on minu hinnangul nüüd pöördunud.

Võrdluseks võib välja tuua, et Eestis on 2023. aasta eelarve struktuurne puudujääk 2,6 protsenti – seda peetakse suureks probleemiks, mida tuleb lahendada maksutõusudega. USAs on kolm korda suurem defitsiit normaalsus, mida lahendatakse lihtsalt täiendava võla emiteerimisega. Tuleb ka meeles pidada, et valitsuse kulutused lähevad samuti SKP kasvu arvesse. See tähendab, et kui Ühendriikide valitsus viiks eelarve plussi, tähendaks see arvatavasti sügavat majanduslangust.

Muidugi on USA positsioon teistest riikidest märkimisväärselt erinev, sest nende valuuta on reservvaluuta, mida neil on õigus lõpmatuseni juurde emiteerida. Samuti on USA-l suur kaubanduse puudujääk, mis tähendab, et suur osa vastloodud dollaritest liigub riigist välja. Vaatamata mitmete riikide püüdlustele sõltuvust dollarist vähendada on nõudlus nende järele rahvusvaheliselt jätkuvalt suur – 70 protsenti rahvusvahelise kaubanduse tehingutest tehakse dollarites. See tähendab, et suur osa monetaarsest inflatsioonist liigub USAst väljapoole.

Kas dollarit tabab järgmises kriisis järsk langus? Minu hinnangul võib dollarit esialgu tabada suur langus, aga tuleb arvestada, et kriisid on tänapäeval globaalsed ning arvatavasti reageerivad ka teised riigid majanduslangusele madalate intresside ja rahatrükiga. Tuleb meeles pidada, et enim jälgitud dollariindeks (DXY) mõõdab dollari käekäiku teiste suuremate valuutade suhtes. Ja järgmises kriisis kukuvad arvatavasti kõik valuutad, küsimus on lihtsalt selles, millised neist kõige tugevamalt pihta saavad. Sarnast asja nägime ka pärast 2020. aasta koroonakriisi algust – dollar reageeris sellele suure langusega, aga on pärast seda taastunud ja vahepeal toimus ka kiire tugevnemine. Osalt saab seda seletada dollari piimakokteili teooriaga, mille kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kuigi majanduslanguse esimestes faasides võib meid isegi tabada inflatsioon, siis reaktsioon kriisile saab olema lõdva rahapoliitika ja rahatrükk. See paneb kõigi valuutade väärtuse langema ja toob arvatavasti mõne aasta jooksul kaasa inflatsiooni teise laine. See omakorda tähendab, et valuutade vastu hakkab kasvama hakkab kaupade, teenuste ja varade väärtus. Eriti hästi peaks minema sellises keskkonnas reaalvaradel, kaasa arvatud kullal.

Lugemissoovitus Teile