Kulla untsi hind on pärast 3500 dollari vallutamist veidi taandunud. Mis saab edasi?

04.06.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind on kevadkuudel näidanud jätkuvalt head minekut, sest tariifid, majanduslanguse hirmud ning võlakirjaturu kehv seis on suurendanud kollase metalli atraktiivsust. Samuti aitas märtsis ja aprillis kaasa investeerimisnõudluse järsk kasv.

Aprillis kallines kulla hind kokku 5,3 protsenti. Volatiilsus oli tollel kuul aga erakordselt kõrge – hind kõikus koguni ca 550 dollarit untsi kohta. Madalpunkt saavutati 7. aprillil 2956 dollari juures, kõrgpunkt vaid kaks nädalat hiljem 3500 dollari juures. Mais kallines kuld 0,1 protsenti ja lõpetas kuu 3289 dollaril untsist.

Juuni on alanud pigem positiivselt. Kuigi aprillikuu tippude järel on toimunud pigem külgsuunaline liikumine, siis praeguseks kaupleb kuld 3360 dollaril untsist. Tänavu on kuld dollarites kallinenud 28 protsenti, mis on erakordselt kiire kasv, ületades kogu eelmise aasta hinnatõusu. Hõbeda hind on 2025. aastal tõusnud dollarites 19 protsenti.

Eurodes on kulla hinnatõus olnud tänavu veidi tagasihoidlikum – 16 protsenti. Peamiselt on selle põhjuseks asjaolu, et dollar on jooksval aastal euro suhtes märgatavalt odavnenud. Hõbe on eurodes tänavu lisanud 8 protsenti.

Tariifid ning Föderaalreserv

Trumpi tollitariifide poliitika on olnud lühiajaliselt kulla hinna peamine mõjutaja. Kuld hakkas tippudest langema vahetult pärast seda, kui Trump oli pannud kogu maailmale kehtestatud tariifid 90päevasele pausile.

Lisaks sellele otsustas Föderaalreserv jätkata märtsis intressimäärade langetamist. Mais jäeti intressid samale tasemele, aga keskpank märkis, et „ebakindlus majanduse osas on veelgi kasvanud“ ning tariifid on nende jaoks äärmiselt probleemsed. Nimelt kipuvad tariifid mõjutama majanduskasvu (ja seeläbi töötuse määra) negatiivselt, samal ajal aga suurendades inflatsiooni. Kuna keskpanga eesmärk on hoida madalal nii töötuse määra kui inflatsiooni, muutub nende töö tunduvalt keerulisemaks.

Mais mainisid keskpanga ametnikud esmakordselt sõna stagflatsioon. Hoiatati, et tariifide šokk ei ole veel kohale jõudnud ning see võib tekitada just stagflatsiooni – keskkonna, kus majandus ei kasva, aga inflatsioon on kõrge. Viimati nägime USAs sellist keskkonda 1980ndate alguses. Püsiv stagflatsioon oleks kulla hinnale väga toetav.

Lisaks sellele on ilmnemas märgid USA riigivõla turu murenemisest. Nimelt hakkasid riigivõlakirjade intressid pärast Trumpi tariife hoopis tõusma, kuigi võiks arvata, et investorid pagevad „turvalistesse“ võlakirjadesse, surudes nende intressid alla. Aga juhtus hoopis vastupidine ning võlakirjad odavnesid, kuld aga kallines. Tegemist on märgiga, et seni kehtinud rahanduslikud reeglid on nii globaalselt kui ka USAs selgelt mõranemas.

Loe pikemalt, kuidas tariifid USA riigivõla turgu mõjutasid

Kulla investeerimisnõudlus on järsult kasvanud

Aprilli lõpus avaldas Maailma Kullanõukogu kulla esimese kvartali nõudluse numbrid. Kogunõudlus on tänavu püsinud kõrgel tasemel, millele on kaasa aidanud eelkõige investeerimisnõudlus. Viimati ostsid investorid nii palju kulda Ukraina sõja algusajal.

Investeerimisnõudlus suurenes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 170 protsenti, 552 tonnini. Peamiselt aitas sellele kaasa asjaolu, et kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse toimus suur raha sissevool – kui mullu samal ajal voolas fondidest välja 113 tonni kulda, siis tänavu lisandus sinna esimese kolme kuuga 227 tonni. Füüsiliste müntide ja kangide nõudluse kasvu vedasid aga eelkõige Hiina investorid.

Tõsi küll, maikuus on investeerimisnõudlus mõnevõrra jahtunud ning ETFidest toimus kuu lõikes kulla väljavool. See on ka üks põhjustest, miks kulla hind on aprillikuu tippudest taandunud.

Keskpankade kullaostud püsisid samuti kõrgel tasemel – kvartaliga osteti kokku 244 tonni kulda, mis on viimase viie aasta keskmisest 24 protsenti enam. Jätkuvalt on suurim kullaostja Poola.

Mis saab edasi?

Kullaturu volatiilsus on viimastel kuudel ilmselgelt kasvanud ning hinnatõus muutus aprillis väga kiireks. Minu hinnangul on tõenäoline, et 3500 dollarit oli lokaalne tipp, mille ületamiseks võib minna aega veel mõned kuud, potentsiaalselt ka kauem. Seda põhjusel, et investeerimisnõudlus on mais näidanud jahtumise märke. Samuti on kõrgete hindade tõttu Aasias surve alla sattunud ka ehete sektori nõudlus. Pikaajalist pilti (järgnevad aastad) see aga märkimisväärselt ei mõjuta. Olen seda analüüsides korduvalt rõhutanud, aga tasub meelde tuletada, et pikaajaline tõusuturg kipub investoreid üllatama pigem ülespidiselt (ehk hind tõuseb rohkem ja kiiremini kui oodatakse). Seega ei pruugi suurte languste ootama jäämine olla tingimata hea mõte.

Kullaturul on olnud viimase pooleteise aasta jooksul head ostukohad just aegadel, mil hind on 4-10 protsenti taandunud. 21. aprillist kuni 15. maini langes hind päevasiseseid tippe arvestades dollarites 10,9 protsenti. Maikuu keskpaika võis seega pidada küllaltki heaks ostukohaks.

Incrementum AG avaldas maikuu lõpus ka kullaturu raporti, mida võib pidada aasta kõige olulisemaks kullaturgu analüüsivaks uuringuks. Autorid seadsid baasstsenaariumi kohaselt kulla hinnasihiks 2030. aastaks 4800 dollarit untsist. Optimistliku stsenaariumi kohaselt võiks kuld nende hinnangul liikuda kümnendi lõpuks aga lausa 8900 dollarini. Kui arvestada fundamentaalseid ja tehnilisi näitajaid, võiks kuld minu hinnangul jõuda 2030. aastaks 6000-7000 dollari vahemikku.

On tõenäoline, et sinna ajaperioodi jääb ka 15-20protsendilisi korrektsioone. Küll aga pole võimalik prognoosida, millal need juhtuvad. Kuna kuld on jätkuvalt pikaajalises tõusutrendis, siis pakuvad 5-10protsendilised langused minu hinnangul ka edaspidi häid sisenemiskohti. Kuld on muutumas uueks buy the dip (ostmine iga languse ajal) varaks.