Lisa hinnateavitus

Kulla kiire hinnalangus võib vähemalt praeguseks läbi olla

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 26.10.2022
Kulla hind (XAU-EUR)
1 692,98 EUR/oz
  
+ 7,75 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,55 EUR/oz
  
+ 0,20 EUR

Kulla hind on viimase kuu jooksul püsinud surve all, aga ilmumas on märgid, et märtsis alanud kiire hinnalangus on vähemalt ajutiselt läbi.

Kulda toetavad lühemas perspektiivis geopoliitiliste pingete teravnemine ning spekulatsioonid, et Föderaalreserv võib intresside tõstmist aeglustada. Lisaks sellele on dollar viimase kuu jooksul tippudest taandunud.

Keskpikas perspektiivis on kuld aga jätkuvalt surve all, sest dollar kaupleb ajalooliselt kõrgel tasemel ning intressid on siiski jätkuvalt tõusmas. Samuti ähvardab maailma finantssüsteemi likviidsuskriis – selle realiseerumisel võib kuld järsult surve alla sattuda.

Pikaajaliselt on kuld tõusutrendis, sest inflatsioon on kõrge, globaalse majanduskriisi oht on järjest suurem ning geopoliitilised pinged püsivad.

Dollar on tippudest taandunud

Kulda on viimastel kuudel palju survestanud kõrgel tasemel kauplev dollar. Tõsi, septembri lõpus saavutatud mitmekümne aasta kõrgeimalt tasemelt on dollariindeks (DXY) siiski taandunud, mis on lühiajaliselt aidanud kulla hinda mõnevõrra toetada. Kui aasta algusega võrreldes on dollar 15% tõusnud, siis viimase kuuga on dollar ligi 4% langenud.

Kui dollar tugevneb, muudab see kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks ja vastupidi. Väärismetalle on praegu survestamas ka USA ja teiste riikide võlakirjade tootluse kasv, mis tuleneb Föderaalreservi agressiivsest intresside tõstmisest. Kui võlakirjade hinnad langevad, siis nende tootlus kasvab ja vastupidi. USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus on tõusnud 4,25%, mis on kõrgeim tase alates 2008. aasta juunist.

See tähendab, et investor, kes praegu võlakirja ostab, teenib aastas just sellist intressi. Samas tasub märkida, et inflatsioon on võlakirjade tootlusest tunduvalt kõrgem. Tarbijahinnad tõusid USAs septembris 8,2 protsenti, kui sellelt 10aastaste võlakirjade tootlus maha arvutada, saame reaaltootluseks umbes –4%.

Võlakirjade hinnad kukuvad

Võlakirjade kõrgem tootlus tõstab ka kulla alternatiivkulu. Alternatiivkulu näitab, milline on saamata jäänud potentsiaalne kasu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine. Samas tasub märkida, et võlakirjaturg on arvatavasti sisenenud pikaajalisse langusesse.

Koroonakriisi algus 2020. aastal oli tõenäoliselt pöördepunktiks, mil sai läbi 1980ndate alguses alanud võlakirjade tõusutsükkel. Alates sellest on võlakirjade hinnad langenud ning kõik märgid näitavad, et see langus jätkub. Investorid ei ole nõus pikalt negatiivset reaaltootlust taluma.

Lisaks sellele on hakatud spekuleerima, et Föderaalreserv võib intresside tõstmist aeglustada, mis oleks kullale lühemas perspektiivis väga toetav.

Lühiajaliselt pakuvad kullale tuge ka geopoliitilised pinged. Lisaks Ukraina sõjale on uuesti esile kerkinud ka Põhja-Korea, kes on kuu aja jooksul korraldanud piiril Lõuna-Koreaga mitmeid provokatsioone.

Kullal on kõrge inflatsiooniga perioodidel hästi läinud

Kuigi viimase kuue kuu pilt räägib midagi muud, on kullal ajalooliselt kõrge inflatsiooniga perioodidel läinud väga hästi. Citi Researchi andmetest selgub, et USAs on kulla hind tõusnud enam kui 10%-lise inflatsiooni juures aastas keskmiselt 55%. 5-10%-lise inflatsiooni juures on kulla aastane hinnatõus ulatunud 13%ni.

Lühemas ja keskpikas perspektiivis võib kulla hinda mõjutada negatiivselt likviidsuskriis, mille risk on intressimäärade tõstmisega aina suurenemas. Likviidsuskriis on olukord, kus ettevõtetel, finantsinstitutsioonidel ja investoritel ei ole lühiajaliste kohustuste (näiteks laenud) täitmiseks piisavalt raha. Teisisõnu, neil ei ole kontol piisavalt raha, et teha kulutusi, mis on vajalikud.

Taolistes kriisides kipub kulla hind surve alla sattuma, sest niinimetatud paberkulda müüakse selleks, et oma likviidsust parandada. Sellega on reeglina kaasnenud ka füüsilise kulla preemiate (juurdehindluse) kasv. Kui likviidsuskriis tuleb, näeme arvatavasti uuesti kulla hinna järsku ja lühiajalist langust. Sellele on reeglina järgnenud aga kiire hinnatõus.

Keskpikas perspektiivis on kulla hind praegu langustrendis, läbides hiljuti ka 1680 dollari juures olnud toetustaseme. Pärast 1615 dollarini langemist on kuld leidnud sellel tasemel toetuse. Kui varem oli 1680 dollari tase toetuseks, siis nüüd on sellest saanud vastupanutase. Pärast 1350 dollari ületamist 2019. aastal on kuld aga olnud pikaajalises tõusutrendis.

 

kulla turg

Kulla hind on leidnud 1615 dollari juures uue toetustaseme. Allikas: TradingView

Autor: Mait Kraun

 

Lugemissoovitus Teile