Lisa hinnateavitus

Petrodollari paanika: kas üle paisutatud?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 03.07.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2220,67 EUR/oz
  
+ 21,14 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,91 EUR/oz
  
+ 0,24 EUR

Petrodollari kokkulepet pole formaalselt sõlmitud ning jutud, et dollar ära kaob ja kõik peagi kokku kukub, on ülepaisutatud, kirjutab investeerimisfirma RIA Advisorsi portfellihaldur Michael Lebowitz. Artikkel ilmus portaalis ZeroHedge.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Allpool avaldame Lebowitzi loo sellest, miks tema arvates ei ole dollar praegu Saudi Araabia poliitikast kuhugi kadumas. Eelmine nädal kirjutasin artikli “Saudid loobusid 50 aastat kestnud petrodollari leppest USA-ga” ning Lebowitzi kirjutis on selle artikli teemaga tihedalt seotud. Lebowitz viitab olulisele asjaolule, et formaalset lepet saudidel ameeriklastega ei olnud. Pigem oli tegemist suusõnalise leppega, millele uudist vahendanud meediaväljaanded ei osutanud. Kuna suures pildis oli tegemist olulise uudisega, avaldame Lebowitzi arvamuse, mis vaatleb olukorda veidi teise nurga alt:

Erinevad meediaväljaanded on hiljuti palju hoiatanud, et niinimetatud petrodollari aeg on otsa saanud. Selliste narratiividega kaasneb investorite ärevus. Vaadakem kas või allpool olevaid pealkirju:

  • OPEC ei hinnasta oma naftat enam dollarites – New York Times
  • Petrodollar on surnud ja see on suur asi – FX Street
  • 50 aastat kestnud petrodollari surm viitab USA hegemoonia lõpule – The Street Pro

Enne ennatlike järelduste tegemist räägime sellest, mis on petrodollar ja mis see ei ole. See teadmine on aluseks rääkimaks sellest, kas petrodollar on surnud või mitte. Lisaks sellele saame kahtluse alla seada kurjakuulutavad pealkirjad, näiteks selle: “Petrodollari lepe sai läbi: miks võib see tuua kaasa kõige kokkuvarisemise.”

Enne alustamist on vaja üks asi selgeks rääkida. New York Timesi artikkel, mis on üleval pool olevas listis, ei ole sugugi hiljutine. Just sellepärast me selle sinna lisasime. Artikkel on pärit 1975. aasta juunist. Selle juhtlõigus on kirjutatud:

Naftat tootvad riigid jõudsid kokkuleppele, et lõigata dollar ära naftahindadest. Selle asemel hakatakse nafta hinda noteerima SDR-ides (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik), ütles Iraani Keskpanga juht Mohammed Yeganeh.

Mis asi on petrodollar?

1973. aastal USA-le kehtestatud araabiariikide naftaembargo laastas 1974. aastal USA majandust korralikult ning nafta hind tõusis neljakordseks. See tekitas inflatsioonilaine ja nõrgestas majandust. USA soovis iga hinna eest selle kordumist vältida. Sealsed poliitikud arvasid, et tugevad suhted Saudi Araabiaga võimaldavad neil oma eesmärke täita.

USA õnneks lootsid ka saudid sellele, et neil võiks olla Ühendriikidega kasulik suhe. Lisaks oli neil vaja usaldusväärset investeeringut, kuhu naftaraha paigutada. Samuti soovisid nad oma sõjalist võimekust parandada. Toona oli Saudi Araabia valitsuse eelarve suures ülejäägis, sest kulutused ei olnud suured ning naftahindade tõus tõi neile tohutut tulu.

Kuigi formaalset petrodollari lepingut ei olnud, on laialt levinud uskumus, et USA ja Saudi Araabia sõlmisid omavahel kulissidetaguse kokkuleppe. USA ärgitas Saudi Araabiat investeerima oma naftaraha turvalistesse ja kõrget intressi pakkuvatesse USA riigivõlakirjadesse. Vastutasuks said saudid osta USA käest kõrgtehnoloogilist militaartehnikat. Mõlemad lootsid, et sellega kaasnevad kahe riigi vahel ka head suhted. Seda nimetataksegi petrodollari kokkuleppeks.

Petrodollari keskmes ei olnud tegelikult dollar

Tihtipeale arvame, et petrodollari arutelud käisid selle ümber, kuidas Saudi Araabia peaks oma naftaraha investeerima ja USA oma eelarve defitsiiti rahastama. Saudi Araabial oli tõepoolest vaja kuhugi oma raha paigutada. Arvestades, kuivõrd turvalised ja likviidsed olid USA riigivõlakirjad võrreldes teiste valikutega, siis oli “kokkulepe” mõlema osapoole jaoks vägagi loogiline. Kuna naftaraha kasutati USA võla ostmiseks, hakkasid saudid küsima nafta eest just dollareid, millega omakorda USA võlakirju osta.

Jagame kahte graafikut, mis näitavad, milline oli USA riigieelarve puudujääk 1970ndatel. Täna peetaks 50-60 miljardi dollari suurust defitsiiti minimaalseks, toona oli see aga normaalsusest suur kõrvalekalle.

USA valitsuse eelarve defitsiit (miljonites dollarites).

Teine graafik annab veidi parema konteksti. Sellelt on näha, kuidas USA eelarve puudujäägid olid 1970ndatel suuremad kui teise maailmasõja ajal. Kuna maailmasõja ajal tehti väga suuri kulutusi, hämmastas 70ndate puudujääk paljusid.

USA eelarve defitsiit eelmise sajandi algusest kuni 1970ndate lõpuni.

Saudi Araabial ei ole dollareid, mida investeerida

Täna on olukord teistusugne. Ameeriklastel on ka praegu meeleheitlikult vaja, et keegi nende võlakirju ostaks, aga Saudi Araabial ei ole selleks piisavalt raha. Bloombergi artiklis “Petrodollar on surnud, elagu dollar” kirjutati nii:

Täna ei ole Saudi Araabial eelarve ülejääki, mida investeerida. Selle asemel võetakse turult ohtralt laenu ning müüakse varasid. Oma suurte majandusplaanide elluviimiseks on müüdud osa ka oma riiklikust naftafirmast. Tõsi, Riyadh hoiab jätkuvalt suuri valuutareserve ja osa sellest on investeeritud USA võlakirjadesse. Aga enam neid ei osteta. Hiinal ja Jaapanil on palju suurem osa rahast investeeritud Ühendriikide võlakirjaturule.

Reservide monopol

Paljud usuvad, et USA hirmutab riike, et nood rohkem dollarit kasutaksid, survestades neid hoidma dollarireserve. See on loogiline, sest riikidel on vaja oma reserve investeerida ning see aitab rahastada USA eelarvepuudujääki.

Me ei tea, mida poliitikud suletud uste taga teistele riikidele räägivad. Me eeldame, et kerge “veenmine” sunnib teisi riike dollareid kasutama. Kõigest hoolimata ei ole dollarile palju alternatiive. Me oleme oma hiljuti avaldatud artiklis välja toonud neli põhjust, miks dollar on tulnud, et jääda:

Need neli põhjust on tugev õigusriik, likviidsed finantsturud ning majanduslik ja sõjaline jõud. Kõik need garanteerivad, et dollari surm ei tule niipea.

Ühelgi teisel riigil kõiki neid omadusi ei ole. Hiinas ja Venemaal on õigusriigi ning finantsturgude likviidsusega kehvasti. Venemaal on ka väike ning habras majandus. Euroopal ei ole piisavalt likviidseid kapitaliturge või sõjalist jõudu.

Dollari kõrval on kandidaatideks ka kuld ja bitcoin. Samas ei paku need investeeringuna rahavoogu. On ka mitmeid muid probleeme, mis ei lase neil valuuta staatust saavutada, millest räägime mõnes teises artiklis.

Kokkuvõte

Hoolimata sellest, kas mingi formaalne kokkulepe oli või mitte, ei kao petrodollar kuhugi. Isegi kui Saudi Araabia hakkab naftat müüma rublades, jüaanides, peesodes või kullas, peavad nad need valuutad uuesti dollariks konverteerima.

Arvestame ka sellega, et Saudi Araabia hoiab oma valuutakurssi dollari suhtes fikseerituna. Lisaks sellele on neil 135 miljardi dollari väärtuses USA riigivõlakirju, mis on kolme aasta kõrgeim tase. Kas ikka tundub, et Saudi Araabia püüab ennast dollarist ja USA finantsturgudest eraldada?

Sellised lood petrodollarist ja dollari “peatsest” surmast on ringlenud juba aastakümneid. Ühel päeval saab neil õigus olema ning dollarit tabab sama saatus, mis on ajaloos tabanud kõiki reservvaluutasid. Selle juhtumiseks peab dollarile olema aga alternatiiv, aga midagi sellist täna ei eksisteeri.

Lugemissoovitus Teile