Lisa hinnateavitus

Tehisintellekt toob USA ja Hiina uue võidurelvastumise

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 19.04.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2175,57 EUR/oz
  
+ 13,04 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
25,58 EUR/oz
  
+ 0,37 EUR

Tehisintellektil põhinev ChatGPT on leiutis, mis teravdab antud valdkonnas Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahelist konkurentsi. Ja panused ei saaks olla kõrgemad, kirjutab raamatu “Hiina Kriis” autor James Gorrie portaalis The Epoch Times.

Et asi selge oleks – ChatGPT on tehisintellektil põhinev tööriist, millega saab luua dokumente, raporteid ja muud sisu. Selleks on vaja esitada ainult küsimus või mõned märksõnad. Selle lõi Silicon Valley Bay piirkonna tehnoloogiafirma OpenAI, mille asutasid Elon Musk, Peter Thiel ja teised tehnoloogiasektori kirkamad inimesed.

Hea uudis on see, kuidas ChatGPT tõi tehisintellekti mõjuvõimu ja selle olemuse taas avalikku debatti. Tehisintellektist rääkides on selle mõju pigem kerge alahinnata kui ülehinnata. Kusjuures ChatGPT tehnoloogia on vaid pinnapealne osa sellest, milleks tehisintellekt võimeline on.

Tehisintellekt muudab kõike

Nii USA kui Hiina teevad aktiivselt tööd selle nimel, et tehisintellekti potentsiaali täielikult ära kasutada. Sellega saab luua nii-öelda „sügavaid võltsinguid“ (deep fakes). Näiteks saab videodes inimesi panna rääkima juttu, mida nad kunagi rääkinud ei ole. Saame neid panna paikadesse, kus nad kunagi käinud pole. Ja see võimekus on ainult vari sellest, mis peagi võimalikuks saab.

Mõnede aastate pärast muutub kõik see, kuidas me tavapäraseid tööülesandeid täidame – olgu selleks toodete tootmine, nende transportimine või turundamine. Kõik see muutub radikaalselt. Ravimid, masinad ja paberimajandus saavad olema tehisintellekti kaasamisel fundamentaalselt erinevad.

Tehisintellekti võiduajamine saab olema viimane

Tehisintellekt ei ole esimene teema, kus riigid on üksteise võidu mingit tehnoloogiat arendanud. Meelde tuleb võidujooks kuule, aga see oli lisaks tehnoloogiale ka suuresti ideoloogiline. Võistlus aatompommi leiutamisel on parem võrdlus. Paljud vaatlejad usuvad, et tehisintellekt tähendab kogu maailma jaoks paradigma muutust – seda nii tööstuses kui teaduses.

Just see muudab tehisintellekti teistest tehnoloogiatest kvalitatiivselt erinevaks. See muudab jäädavalt inimeste ja masinate vahelist suhet. Inimkonna üks suurimaid innovatsioone oli loodusest väljumine, selle mehaniseerimine ning sellega manipuleerimine. Vaid sajand tagasi liikus inimkond hobuselt üle autodele, seejärel lennukitele ja lõpuks kosmoselendudele.

Samaaegselt toimus ka kommunikatsioonirevolutsioon – valguskiiruse abil suudeti informatsiooni edastamise ajakulu ja distantsi vähendada. See muutis maailma väiksemaks ning selles toimuvad sündmused mõjukamaks, sest neid sai hakata jälgima reaalajas. Samal ajal vähendas see ka reaktsiooniaega.

Tehisintellekti revolutsioon on aga tehnoloogiliste saavutuste kvanthüpe. Tehisintellekt tähendab masinate dematerialiseerumist ning mõtte eraldamist inimkonnast. Kumbki nendest pole varem juhtunud. Esmakordselt võib inimeste loodud masin meile endile ohtlikuks kujuneda. Esmakordselt võivad masinad meid täielikult välja vahetada.

Hiina suured andmed ja jälgimisühiskond

See ei ole liialdus. Filosoof Yuval Harari on hoiatanud, et tehisintellekt võib inimesed muuta iganenuks ja „kasutuks“. Harari ei ole ainuke, kes näeb punaseid lippe. Elon Musk on öelnud, et tehisintellekt „kutsub välja deemoni“ – kui tehisintellekt valla lasta, siis saab see tema hinnangul olema meie kontrolli alt väljas.

See veel selgub. Mõlemad avaldused aga näitavad, kui suure võimu saavad tehisintellekti kaudu need, kes vajalikud oskused ja tehnoloogia esimesena omandavad. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et kes tehisintellekti teemat valitseb, see valitseb ka maailma.

Tal on arvatavasti õigus. Ja Hiina Kommunistlikul Parteil on kavatsus teha mõlemat.

Vaatamata ChatGPT muljetavaldavale debüüdile juhib Hiina Ameerika Ühendriikide ees selles, mis tegelikult tähtis on – uurimis- ja arendustegevuses. Hiina kõige hiljutisemas viie aasta plaanis kirjutatakse, et 2030. aastaks soovitakse investeerida tehisintellekti infrastruktuuri 1,4 triljonit dollarit. Selle rahaga arendatakse andmekeskusi, 5G tehnoloogiat, tööstuslikku asjade internetti ja muid tehnoloogiaid, mis tehisintellekti toetavad.

Nende eesmärk on saavutada tehisintellekti tehnoloogiates juhtiv positsioon. Mitmetes valdkondades, näiteks niinimetatud suurtes andmetes, on nad eesmärgi täitmiseks väga heas positsioonis. 1,4 miljardi inimesega riigis on üks tugevamaid jälgimisühiskondi ning Hiina teadlastel on ligipääs maailma suurimatele andmebaasidele. Sealjuures ei ole privaatsusega seotud piirangud neile eriliseks probleemiks.

Hiina tahab kiiresti luua tehisintellektil põhineva sõjaväe

Aastad 2025-2030 saavad USA jaoks olema kaitsepoliitiliselt võtmetähtsusega, sest just nendel aastatel on realiseerumas Hiina juhtpositsioon tehisintellekti alal. Kusjuures Hiina sõjaväe arendusplaanides soovitakse tehisintellekti laialdaselt kasutama hakata juba 2030. aastal.

Hiina plaanide hulgas on neurovõrkude integreerimine ballistiliste rakettidega, tehisintellektil põhinev sihtmärgi tuvastamine, autopiloodi kasutamine ja palju muudki. Peking otsib ka viise, kuidas kasutada tehisintellekti kübersõjas. Nad püüavad tehisintellekti integreerimisega täielikult muuta strateegiliste ründerelvade olemust.

Lõpuks ei sõltu tehisintellekti võiduajamine USA ja Hiina vahel ainult investeeringutest ja intellektuaalsetest ressursidest, vaid sellest, kui kiiresti suudetakse tehnoloogiat rakendada. Küsimusi tekitab ka tehisintellektiga seotud intellektuaalse vara kaitsmine varguse või müümise eest. Info lekkimist ei ole USA suutnud hästi ennetada.

Lugemissoovitus Teile