Trump ja Musk jäid Fort Knoxi kullaauditi osas äkitselt vait. Miks?

12.06.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Miks ei räägi Donald Trump ja Elon Musk enam Fort Knoxi auditeerimisest? Sellel on kaks peamist põhjust, kirjutab endine investeerimispankur James Rickards portaalis Daily Reckoning avaldatud loos.

Järgnevalt avaldame Rickardsi loo täismahus:

Ehk mäletate, mis toimus aasta alguses. Trump ja Musk teatasid kõvahäälselt, kuidas nad plaanivad külastada Fort Knoxi, kus hoitakse suuremat osa USA kullavarudest. Sooviti kindlaks teha, et riigi kuld on ikka alles. Ajalehed läksid teemaga kaasa ning Musk ütles, et tema valitsuse tõhususe ministeerium (DOGE) on valmis kullakange „auditeerima“ ning veenduma, et midagi pole kaduma läinud. Mina suhtusin sellesse avaldusse omamoodi, millest siin kirjatükis ka räägin.

USA kullavarud ulatuvad 8133,5 tonnini ning veidi vähem kui pool sellest on hoiustatud Fort Knoxis. Ülejäänud hoitakse New Yorgis asuvas West Pointis. Viimase täpne asukoht on salajane, aga mina juhtumisi tean, kus see asub. Väikest osa hoitakse ka Denver Mintis, kus valmistatakse münte. Juriidiliselt on kuld USA rahandusministeeriumi omand, kuid reaalsuses kontrollib praktiliselt kogu kulda USA sõjavägi. Nimelt on Fort Knoxi ja West Pointi puhul tegemist sisuliselt sõjaväebaasidega.

Fort Knoxi etendus

Need nüansid Trumpi ja Muski tagasi ei hoidnud. Avalikkuse silmis on USA kullavarude peamiseks hoidlaks Fort Knox. Selle tõttu soovisid nad külastada ja auditeerida just seda varahoidlat. Elon Musk rääkis isegi videopildis otseülekande tegemisest, kasutades selleks oma Starlinki satelliitide süsteemi. Trump hoiatas, et kui kulda on puudu, siis tuleb asjaga seotud inimesed vastutusele võtta. Süžee oli valmis. Järgnev draama tundus vastupandamatu.

Musk tahab auditeerida 50 aastat pimedas seisnud Fort Knoxi kulda

Lootsin, et Trump ja Musk on piisavalt heas vormis ning jõusaalis raskusi tõstnud. Kuld on raske! Tegemist on ühe kõige tihedama materjaliga perioodilisustabelis, kui jätta välja radioaktiivsed elemendid nagu uraanium ja mõned mikroelemendid, mis eksisteerivad tavaliselt väikestes kogustes. Keskpangad hoiustavad kulda 400 untsistes kangides, mis kaaluvad ligi 12,5 kilogrammi. Olen neid korduvalt hoidlaid külastades käes hoidnud. Ma naeratan küll alati kaamerasse, aga on vaja palju jõudu, et kullakangi õhus hoida. Kartsin, et Trump ja Musk võivad meediale mõeldud show ajal oma seljale liiga teha.

Trump mainis Fort Knoxi külastust ka kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Ta rääkis sellest ka oma Air Force One lennukis. Samuti mainis ta seda mitmel järgneval üritusel.

Järsku kadus kogu see teema aga laualt täielikult ära. Pärast 26. veebruari ei maininud Trump seda enam kordagi. Muski raadio lõpetas sellest rääkimise 6. aprillil. Fort Knoxi ei toimunud ühtegi külastust. Ühtegi avaldust, miks külastust ei toimu, polnud. Nagu mitte midagi ei oleks toimunudki. See lihtsalt kadus ära.

Nüüd lahkub Elon Musk valitsuse tõhususe ministeeriumi (DOGE) eesotsast. Lahkumine oli muidugi alati ette teada. Musk oli ajutine valitsuse töötaja ning ta oli alati lahkumas. Aga miks jättis ta kuldkangidega show ära?

Küsimus on, miks?

Alustame sellele küsimusele vastamist ilmselge asjaoluga, et kuld on jätkuvalt Fort Knoxis. Kuulujutud kulla varastamisest või selle kadumisest on levinud alates varahoidla ehitamisest. Mõned on väitnud, et Euroopa pankurid varastasid kulla 1930ndatel. Teised ütlevad, et kulla pani pihta Rockefellerite klann. Isegi 1964. aasta James Bondi filmi süžee põhines selle kulla varastamisel.

Need spekulatsioonid tekitavad palju kõmu, aga kuld on olemas ja seda kinnitavad aruanded. Viimane avalik audit tehti 1974. aastal, kuid rahandusministeerium teeb varahoidlas auditeid iga-aastaselt. Tõsi küll, nende auditite tulemusi ei avalikustata. Rahandusminister Scott Bessent ütles hiljuti: „ma võin ameeriklastele kinnitada… kõik kuld on seal olemas.“

Kui kõik kuld on olemas, siis miks ei tehta Fort Knoxi külastust? Suhtekorralduslikult oleks see väga hea lüke ning aitaks skeptilisi ameeriklasi rahustada.

Rahatrüki monopol

Minu hinnangul on kaks peamist põhjust, miks külastust ei toimunud ja miks me sellest enam midagi kuulnud ei ole.

Esiteks ei soovi USA valitsus ja Föderaalreserv tõmmata tähelepanu kulla rollile monetaarse varana. Föderaalreservil (ja kommertspankadel) on rahatrüki osas monopol. Valitsus on teinud kõik selleks, et vähendada ja eitada kulla rolli rahana. Sellega alustati juba 1933. aastal, mil Roosevelt otsustas USA kodanike kulla konfiskeerida. Protsessi jätkas Nixon, kes otsustas kullastandardist loobuda. Alates sellest on meil kolm põlvkonda õpilasi, kes ei tea kullast praktiliselt midagi.

Majandusõppes kullast ei räägita. Majanduspoliitikud ega Föderaalreserv kulla üle ei arutle. Nooremad õpilased isegi ei tea, et USAs on kasutusel olnud kullastandard. Nad ei tea, et kunagi olid rahana käibel kuldmündid. Valitsus on püüdnud vabaneda mälestustest, et kuld on raha. Milleks seda Fort Knoxi külastusega taaselustada? Kui sa soovid oma rahamonopoli säilitada, siis on lihtsam kulda ignoreerida.

Muidugi on kuld monetaarne vara! Nagu mainitud, siis USA kullavarud ulatuvad 8133 tonnini. Saksamaal on 3351 tonni. Itaalial on 2452 tonni. Prantsusmaal on 2437 tonni. Venemaal 2333 tonni. Hiina raporteerib, et neil on 2292 tonni, aga Hiina ei ole antud küsimuses läbipaistev ja tõenäoliselt omavad nad tunduvalt rohkem kulda.

Euroopa Keskpangal on 506 tonni kulda ja Rahvusvahelisel Valuutafondil (IMF) 2814 tonni kulda. Kõigi eurotsooni riikide käes on kokku 10 770 tonni kulda. Kokku ulatuvad maailma riikide reservid 36 118 tonnini. Konteksti mõistmiseks on see oluline.

Miks on viimase sajandi vältel hoitud niivõrd kõrgeid kullavarusid neid samas suurendades, kui kuld ei ole raha? Küsimus vastab iseendale – sest kuld on raha.

Riigid lihtsalt ei taha seda tunnistada, sest nad tahavad säilitada oma paberraha monopoli. Või on nad kulda ostmas salaja ning ei soovi hindade järsku tõusu. Marx Brothersi üks klassikalisi püante kõlas nõnda: „Keda sa usud … mind või omaenda silmi?“ Kui me räägime kullast, siis ma usun omaenda silmi. Riikide käes on 36 118 tonni kulda ja muud ei ole mul vaja teada.

Kulla laenutamise skeem

On üks veelgi salakavalam põhjus, miks Trump ja Musk loobusid Fort Knoxi külastusest. Isegi kui eeldada, et kuld on Fort Knoxis tõepoolest olemas, tekib sügavam küsimus: kas see kuld on välja laenatud?

Kulla laenutamine on hästi väljakujunenud turg, kuid mitteekspertide seas ei saada sellest turust eriti hästi aru. Isegi aktsia- ja võlakirjaturu spetsialistid teavad kulla laenutamisest üsna vähe. Sisuliselt on tegemist viisiga, kuidas kulla omanik saab oma vara pealt tulu teenida. Kuld ei maksa dividende või intresse nagu aktsiad või võlakirjad. Seda on aga võimalik kolmandale osapoolele välja laenata ja teenida selle pealt umbes 2 protsenti aastas. Osapool, kes kulda välja laenab, ei vii seda veokitega hoidlast minema. Kuld jääb samasse hoidlasse. Kulla laenutamine on vaid paberil vormistatud tehing.

Osapool, kes annab kulla laenule, teenib selle pealt tulu. See, kes teiselt osapoolelt kulla laenas, saab õiguse seda järgmisele osapoolele edasi laenata. Tema saab selle omakorda edasi laenata neljandale osapoolele. Seda dünaamikat arvestades võib üks tonn kulda olla seotud 100 tonni „paberkulla“ tehingutega.

Selles ahelas tegutseb iga osapool nagu kulla omanik. Ta saab seda kulda edasi laenata või müüa seda allokeerimata kujul. Iga osapool on seejuures avatud kulla hinnaliikumistele – kui kuld kallineb, saadakse kasumit, kui odavneb, saadakse kahjumit. Sama põhimõte kehtib ka kullaturu futuuride, optsioonide, swap-tehingute, ETFide ja kõigi teiste kullaga seotud derivatiivide puhul. Paberkulla võimendus on reaalse füüsilise kullaga võrdluses umbes 100kordne.

Füüsiline vs paberkuld: mis on virtuaalse kulla peamised ohud?

Sellises mudelis peituv oht on väga ilmselge. Risk on võrreldav pangajooksu stsenaariumiga, kus kõik hakkavad oma hoiuseid korraga välja võtma. Kui grupp paberkulla investoreid nõuab ühel hetkel kulla füüsilist kohaletoimetamist, siis peavad osapooled hakkama turult seda kulda hetke hinnaga kokku ostma. Kullaturg on likviidne, aga mitte piisavalt, et võimaldada suurema osa pabertehingute aluseks oleva kulla kohaletoimetamist. Paanika võib saabuda turule väga kiiresti. Kulla untsihind kerkiks sellise stsenaariumi puhul kiiresti 25 000 dollarini untsist. Ja ükski investor ei jõua isegi hüüda: „ostke!“

Ma arvan, et keegi istus maha (võimalik, et Scott Bessent) ja selgitas Trumpile ja Muskile paberkulla reaalsust.

Kui sa saad teada, kuidas paberkulla turg tegelikult töötab, siis jätad sa Fort Knoxi külastamise vahele. Paberkulla peaideoloogid Goldman Sachsis ja JPMorganis eelistavad, et kullast räägitaks võimalikult vähe. Neil on vaja seda mängu jätkata. See on põhjus, miks Trump ja Musk niipea Fort Knoxi ei satu.

Kõigi teiste jaoks on lahendus lihtne – tuleb omada kulda.