250 000 dollarit labidaga - Austraalia kullaküttide rekordiline päevatöö

28.08.2020

Elukutselised kullaotsijad Brent Shannon ja Ethan West tegid tõsielusarja “Austraalia kullakütid” (Aussie Gold Hunters) kaamerate ees ajalugu, sattudes samal päeval kahe hiiglasliku kullakamaka otsa mille koguväärtuseks hinnatakse 250 000 dollarit. Tavalise metallidetektoriga avastatud kullakänkrad tulid päevavalgele rohelise mandri Victoria osariigi maapõue pindmistest kihtidest ning kaalusid kokku 3,5 kilo.

“Olin kindel, et õnn võib meile naeratada. Tegemist oli puutumata territooriumiga, kus varemalt pole kaevandustegevust toimunud” lausus Shannon telereporteritele. Kullajahtijast kamraadi Ethan Westi sõnul on ta nelja aasta jooksul avastanud tuhandeid tükke, ent selliste uunikumide otsa ei ole kordagi sattunud. Kuigi känkrates sisalduva kulla väärtust hinnatakse hetke maailmaturu hindade juures umbes veerand miljoni USA dollarini, on erakordselt rariteetsete kamakate eest spetsialistide hinnangul võimalik saada kollektsionäride käest kuni 30% kõrgemat hinda.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Kui planeedil on üks koht, kus on võimalik ka tänapäeval veel “kirka maasse lüües” hea õnne korral hiiglaslikku kullakamakat tabada, siis on selleks Austraalia. Anglosfääri (so. geopoliitiliselt, majanduslikult, militaarselt ja kultuuriliselt tihedasti integreeritud maade blokk)  “varaaidaks” olev riik omab maailmas suuruselt kaheksandaid tooraine ressursse. Rohelise mandri kivisöe, vase, rauamaagi, uraani, puidu ja kulla väärtust hinnatakse umbes 20 triljonile dollarile (võrdne USA aastase kogutoodanguga). See on strateegiline vara mille kontroll saab 21. sajandil mängima olulist rolli Lääne ja Aasia, eriti aga USA ja Hiina mõõduvõtus, kuna maailma tööstusmootori toormenälg ei ole enam ammu siseriiklikult küllastatav ning selle kullaisu on ammendamatu.

Maapõues peituvate kullareservide poolest on Austraalia suurimate tõestatud varudega riik, mille kullavarude ressurss ületab viimaste geoluure andmetel 10 000 tonni, jättes teist ja kolmandat kohta hoidvad Venemaa ja USA veenva eduga 2. ja 3. kohale (vastavalt 5300 ja 3200 tonniga). Riigi erakordset kullaküllust aitab paremini konteksti asetada tõsiasi, et umbes viiendik planeedi veel kaevandamata kullast leidub Austraalias, mis on koheselt möödumas Hiinast maailma suurima kullatootjana. Austraalias asub ka maailma suurim kullarafineerimistehas “Perth Mint”, mis rafineerib 90% riigi kullatoodangust ning toodab maailmakuulsaid “Kangaroo” münte. 

Muuhulgas on Austraalia kullavarudest arvestatav osa suhteliselt lihtsasti kättesaadav. Antud asjaolu on säilitanud “ausside” seas tänini kullajahtijate subkultuuri, mis on mujal maailmas raskesti kätte saadavate kullavarude tõttu jäänud täpselt sama haruldaseks nagu kirkalöögi kaugusel asuvad kullakamakad. Ent vaatamata muljetavaldavatele reservidele peaksid ka Austraalia kaevandatavad kullareservid 20-25 aasta jooksul otsa lõppema.

Mis puudutab kahte äsja avastatud kopsakat kullakänkrat, siis läbi aegade suurima kullakamaka tiitlile leiud siiski ei pretendeeri, kuna see au kuulub 1869. aastal (samuti Victoria osariigis) leitud “Teretulnud külalise” hellitusnime kandvale hiiglasele, mis kaalus seni ületamata (ja tõenäoliselt ületamatuks jäävad) 97 kilo.

Maailma suurim maapõuest leitud kullakänkar “Teretulnud külaline” leiti 1869 Austraalias, Victoria osariigis vaid 3 sentimeetri sügavuselt. Fotol kujutatud legendaarse kullakamaka makett.

Allikas: https://www.bbc.com/news/world-australia-53857557

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.