Hiina võib rahandusliku kaose jüaani kasuks pöörata

29.04.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Maailma rahanduslik kord on muutumas ning Hiina võib hiljutised arengud pikaajaliselt enda kasuks pöörata ning jüaani tähtsust suurendada, kirjutab investor ja finantsajakirjanik Adam Sharp.

Järgnevalt avaldame Adam Sharpi kirjatüki, mis ilmus portaalis The Daily Reckoning:

USA dollar on jätkuvalt valuutade maailma kuningas. Vähemalt veel praegu. Dollari osakaal globaalsetest välisvaluuta reservidest on 58 protsenti. Tõsi küll, veel 2000. aastal oli dollari turuosa lausa 72 protsenti.

Samal ajal moodustab Hiina jüaan välisvaluuta reservidest vaid 2,2 protsenti, aga see on võrreldes 2016. aastaga (1,1 protsenti) kahekordistunud. Jüaani osakaal globaalsetest maksetest on veidi suurem – 4,7 protsenti.

Hiina juhid soovivad nüüd jüaani olulisust piiriülestes maksetes ja riikide reservides suurendada. Täpsemalt proovib Hiina kasu lõigata USA riigivõlakirja turu volatiilsusest.

„Hiljuti toimunud volatiilsuse kasv USA riigivõlakirjade turul on pöördepunkt,“ ütles ühe juhtiva Hiina ülikooli rahandusprofessor Yang Changjiang.

Ta ütles väljaandes China Morning Post:

Me mõtlesime varasemalt, et jüaani rahvusvaheliseks muutmisel on oluline selle osakaalu suurendamine kaubanduses. Aga nüüd on fookus läinud küsimusele, kas jüaan võiks olla turvasadama vara. Me peame kasutama võimalust.

Hiina jüaan „turvasadama varana“? See oleks üllatav, aga tegemist on võimalusega, millel tuleb silm peal hoida.

Hiina ostab kulda kokku ja proovib oma valuutat rahvusvahelisemaks muuta. Ilmselgelt planeerivad nad midagi suurt ning meie ülesanne on investoritena välja nuuskida, mis see olla võiks. Igasugused muutused globaalses rahanduslikus korras mõjutavad väga suurelt paljusid varaklasse. Seega peame olema tähelepanelikud.

Hiina esitab SWIFT süsteemile väljakutse

SWIFT on USA kontrolli all olev rahvusvaheliste pangatehingute teabe edastamiseks loodud sõnumiedastussüsteem, mis võimaldab globaalset kaubandust ja makseid. SWIFT on rahvusvahelise rahanduse selgrooks ning sellel on domineeriv turuosa.

Hiina on aga sellele loonud konkurendi. Seda nimetatakse CIPSiks (Cross-Border Interbank Payment System, piiriülene pankadevaheline maksesüsteem). Erinevalt SWIFTist, mis on loodud vaid sõnumite edastamiseks, on CIPSi sisse ehitatud ka makseid võimaldav mehhanism.

CIPS kasvab väga kiiresti. 2024. aastal käis süsteemist läbi 175 triljoni jüaani väärtuses ülekandeid (24 triljonit dollarit). Eelneva aastaga võrreldes kasvas maht 42 protsenti.

Hiina on enam kui 120 riigi jaoks peamine kaubanduspartner. Järjest suurem osa kaubavahetusest nende riikidega toimub jüaanides, mitte dollarites.

Allpool oleval infograafikul on näha, kuidas Hiina on muutunud aastatel 2000-2024 enamiku maailma riikide suurimaks kaubanduspartneriks. Riigid, kelle suurim kaubanduspartner on USA, on märgitud sinisega. Need, kellel Hiina, on märgitud punasega.

Vaatamata sellele, et Hiina domineerib globaalset kaubandust, ei soovi paljud riigid Hiina valuutat reservvarana kasutada. Samuti ei soovita seda kasutada makseteks.

Ja kuigi Hiina on kaupade müügis domineeriv jõud, siis ameeriklaste peamine ekspordiartikkel ehk dollar on jätkuvalt tugevas positsioonis. Vanad harjumused kaovad raskelt. Dollar on niivõrd kaua domineerinud, et muutused võtavad kaua aega.

Kuld ja muutuv rahanduslik kord

Tundub, et USA president Donald Trump soovib nõrgemat dollarit. Seega võib mõelda, et ehk võib sellest kasu saada ka Hiina ning seal on midagi ühist.

Samal ajal on selge, et Trump soovib säilitada dollari maailma reservvaluuta staatust. Ja need kaks eesmärki ei lähe tingimata üksteisega vastuollu.

1985. aastal sõlmiti Plaza kokkulepe, mille kohaselt sekkuti valuutaturule, et nõrgestada USA dollarit. Dollar nõrgeneski märkimisväärselt ja vaatamata sellele jäi see maailma reservvaluutaks.

Seega on olemas tee, kus Trump saab dollarit nõrgendada, mis annaks hoogu USA eksportijatele. Samal ajal on võimalik säilitada maailma peamise reservvaluuta staatus. Aga ärge saage valesti aru. Tegemist on peenikesel köiel kõndimisega. Eksimisruumi on vähe.

Samal ajal jätkavad keskpangad üle maailma oma kullareservide suurendamist. Ja USAsse on voolanud sellel aastal kuni 2000 tonni kulda. Ilmselgelt on maailma rahandusmaastikul toimumas midagi veidrat.

Intriige küttis ka Trumpi sellenädalane postitus sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social:

LÄBIRÄÄKIMISTE JA EDU KULDNE REEGEL: SEE, KELLEL ON KULD, TEEB KA REEGLID. AITÄH!

Maailma rahanduslik kord on üle pika aja muutumas. Fiat-valuutade domineerimise ajastu on kadumas.

Me hoiame olukorral ka edaspidi silma peal ning teeme uuendusi. Seni soovitan allokeerida tervislik osa kapitalist kulda, hõbedasse ja kaevandusfirmadesse.

Pole vahet, kuidas järgmised aastad ja kümnendid lahti rulluvad. Ainuke asi, milles ma kindel olen, on see, et väärismetallid mängivad kõiges järjest suuremat rolli. Rahanduslik kaos on alles algamas ja kuld ning hõbe saavad olema selles suurimad võitjad.