Lisa hinnateavitus

Kulla hind on püüdmas uusi rekordeid

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 05.05.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2166,58 EUR/oz
  
+ 11,34 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
25,39 EUR/oz
  
+ 0,32 EUR
kulla hind

Panganduskriisi mõju hoidis kulla hinda ka aprillis kõrgel ning mai alguses jõudis hind ka päevasiseste rekorditeni. Majanduse jahtumine ja jätkuvad probleemid panganduses tähendavad arvatavasti ka seda, et Föderaalreservi intresside tõusutsükkel on läbi, mis mõjub kullale positiivselt.

Kulla hinda mõjutavad kõige enam kaks teemat – panganduskriis (ja selle võimalik jätk) ning oodatav pööre keskpankade rahapoliitikas. Lisaks sellele mõjutab kulla hinda praegu tugev füüsiline nõudlus, millele on hoogu andnud keskpankade rekordilised ostud.

Aprillis kallines kuld kokku 1,1 protsenti ning lõpetas kuu 1989,6 dollaril untsist. Märtsis tõusis kulla hind panganduskriisi toel ligi 8 protsenti. Maid alustas kuld hüppelise tõusuga ning jõudis ka 4. mail ka päevasisese rekordini – 2081,8 dollarini untsist.

Panganduskriis sai uue episoodi

Investorid on panganduskriisi osas jätkuvalt väga ärevad. Mai alguses langes järjekordne pank – First Republic Bank – ning see andis märku, et pangandussektori probleemid pole sugugi seljatatud, kuigi ametivõimud püüavad meile seda kinnitada.

Regulaatorid võtsid mai esimesel päeval üle First Republic Banki ning jõudsid kokkuleppele müüa hädas olev pank JPMorgan Chase’ile. Sellega lükati vaiba alla järjekordne katastroofiline pangakrahh, mis oleks võinud doominoefektiga kogu sektorit jälle raputada ja panganduskriisile uuesti elu sisse puhuga.

Kullale oli see uudis toetav, sest väärismetallide puhul on kolmanda osapoole risk piiratud või puudub. Aina rohkem investoreid panustab kulla edasisele hinnatõusule ning hiljuti saavutas Google’i otsingus rekordi ka fraas – How to buy gold? (kuidas osta kulda?).

Varisenud on juba neli panka

Silicon Valley Banki varisemise järel hakkasid hoiustajad märtsis First Republicust raha välja võtma – kardeti, et pank variseb järgmisena. USA ajaloo neljast suurimast pangakrahhist on kolm toimunud nüüd viimase kahe kuu jooksul. Lisaks kahele eelpool nimetatud pangale läks märtsis vee alla ka Signature Bank.

JPMorgan võtab üle kõik First Republicu deposiidid, mida oli kokku 92 miljardi dollari eest. Samuti ostetakse suurem osa panga varadest – $173 miljardi eest laene ning $30 miljardi eest väärtpabereid. Osa kokkuleppest oli see, et USA Riiklik Hoiusekindlustus jagab JPMorganiga panga laenukahjusid.

Mastaabi mõistmiseks võib võrdluseks välja tuua, et Eesti riigieelarve oli mullu 13,6 miljardit eurot.

Alates märtsi algusest on kokku varisenud juba neli USA panka. Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles, et First Republicu ülevõtmine on oluline verstapost, mis aitab panganduskriisile joone alla tõmmata. Tundub, et turud seda avaldust tõsiselt ei võtnud, sest pangandussektori aktsiad reageerisid sellele korraliku langusega.

Föderaalreservi intressitõusud võivad juba läbi olla

Föderaalreserv otsustas mai alguses toimunud kohtumisel tõsta baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 5-5,25 protsendi vahemikku. Kuigi keskpank peab inflatsiooni jätkuvalt liige kõrgeks, anti märku, et juunis võidakse intressitõusud pausile panna.

Ka võlakirjaturul toimuv viitab sellele, et pigem panustatakse intresside tõusutsükli lõpule. Arvatakse, et aasta lõpus hakkab keskpank isegi intresse langetama, sest majanduse olukord on halvenemas ning paljud ootavad majandussurutist (vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus). Samuti eeldatakse, et keskpank ei saa pangandussektori probleemide tõttu rohkem intressitõuse lubada.

Need uudised mõjutasid samuti kulda positiivselt ning keskpanga avaldusega samal päeval ületas kuld ka päevasisesed rekordid. Intressitõusude peatamine või nende langetamine tähendab arvatavasti seda, et võlakirjad pakuvad tulevikus madalamat tootlust. Kuna võlakirju nähakse koos kullaga nii-öelda turvasadama varana, muudab see kulla võlakirjadega võrreldes atraktiivsemaks.

Lisaks sellele on USA riigieelarve defitsiit jälle järsult suurenemas, mille üheks põhjuseks on plahvatuslikult tõusnud intressimaksed. Valitsuse puudujäägi kasv on ajalooliselt mõjunud kulla hinnale positiivselt ning tekitab poliitilise eelduse selleks, et keskpank intresse enam ei kergitaks.

Kulla ja hõbeda füüsiline nõudlus väga tugevad

Kulla füüsilisele nõudlusele laovad tugevat baasi aga keskpangad. Eelmine aasta ostsid keskpangad enim kulda alates 1967. aastast. Maailma Kullanõukogu teatas, et tänavu on kahe esimese kuu ostud olnud rekordilised. Mullu kasvas füüsilise kulla nõudlus 18 protsenti, 4741 tonnini, mis on suurim number alates 2011. aastast.

Aprilli lõpus selgus, et hõbeda nõudlus kasvas 2022. aastal samuti 18 protsenti, 1,24 miljardi untsini. Mullu oli hõbeda turul 237,7 miljoni untsine puudujääk, selgus instituudi World Silver Survey andmetest. „Võimalik, et tegemist on ajaloo kõige märkimisväärsema defitsiidiga,“ kirjutas instituut.

Hõbeda hind näitas aprillis paremat minekut kui kuld, tõustes 3,9 protsenti, 25 dollarini untsist. Kulla ja hõbeda hinnasuhe on 79,7 – just nii palju untse hõbedat kulub ühe untsi kulla ostmiseks. Viimase sajandi jooksul on hinnasuhe kõikunud 15 ja 125 vahel.

Lugemissoovitus Teile