Kulla investeerimisnõudlus tõusis Ukraina sõja alguse tasemeteni

Nõudlus kulla järele püsis selle aasta esimeses kvartalis tugev. Märkimisväärne oli investeerimisnõudluse kiire kasv, mis aitas koos keskpankade kõrge nõudluse püsimisega viia kulla hinna uute rekorditeni, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Ülemaailmne nõudlus kulla järele tõusis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 1 protsendi võrra, 1206 tonnini. Tegemist on suurima esimese kvartali numbriga alates 2016. aastast. Kuna kulla hind tõusis esimeses kvartalis 38 aasta kiireimas tempos, siis dollarites mõõdetuna jõudis nõudlus peaaegu neljanda kvartali 111 miljardi dollari suuruse rekordini.

Keskpangad ostsid kokku 244 tonni kulda. Võrreldes 2024. aasta viimase kvartaliga oli seda vähem, aga võrdluses eelmiste aastatega on number jätkuvalt tugeval tasemel.

Märkimisväärne on asjaolu, et kogu investeerimisnõudlus suurenes aastatagusega võrreldes 170 protsenti, 552 tonnini. Peamiselt aitas sellele kaasa kapitali ja seega kulla sissevool börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid). Investeerimisnõudlus jõudis peaaegu tasemeteni, mida nägime 2022. aasta esimeses kvartalis, mil algas Ukraina sõda.

Nõudlus müntide ja kangide järele oli 325 tonni, mis on viie aasta kvartaalse keskmisega võrreldes 15 protsenti enam. Peamiselt aitasid tugevale nõudlusele kaasa Hiina investorid – varem on nii palju kulda ostetud ajaloos vaid ühes varasemas kvartalis.

Mõnevõrra oodatult sai pihta nõudlus ehete sektoris, mis on hinna osas tundlikum. Mahud langesid tonnides tasemeteni, mida nägime viimati 2020. aasta koroonakriisi ajal. Kui vaadata seda näitajat aga dollarites, kasvas ehete segmendi nõudlus 9 protsenti.

Tehnoloogiasektori nõudlus püsis 80 tonni juures muutumatuna. Tehisintellekti kasutusalade võimalused suurendasid kulla nõudlust elektroonikasektoris, aga ebakindlus tariifide osas on muutnud keskkonna ülejäänud aastaks keeruliseks. Tuleb mainida, et tehnoloogiasektori nõudlus on oma kullakasutuse mahtude väiksuse tõttu hinna kujunemisel ka küllaltki ebaoluline.

Investeerimisnõudluse kasv

Võib öelda, et viimaste kuude hinnarekordite taga on peamiselt investeerimisnõudluse kasv. Jaanuaris hakkas institutsionaalne raha kulda voolama ning järgnevatel kuudel andsid sellele trendile hoogu tariifid ning majanduslanguse hirmud. Samuti on muret tekitanud võimalik stagflatsiooniline keskkond (olematu majanduskasv koos kõrge inflatsiooniga) ning geopoliitilise polariseerumise ja pingete kasv. Oma osa mängis ka aktsiaturge aprillis tabanud kiire langus ning riigivõlakirjaturu volatiilsus.

Kõik need faktorid on pannud investoreid mõtlema oma portfelli kaitsmise ja hajutamise peale. Paljude jaoks on sõelale jäänud just investeerimine kulda. Kulla kiire hinnatõus kinnitas kulla olulisust ja andis nendele trendidele veel lisahoogu, märgitakse WGC raportis.

Kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse voolas kümneid miljardeid dollareid investorite raha, mida näeme allpool olevalt graafikult. Eriti tugevat nõudluse kasvu on viimastel kuudel näha Põhja-Ameerikas. Koroonakriisi alguses oli investeerimisnõudlus aga veelgi suurem kui praegu. Tõusuruumi seega veel on.

Kui vaadata müntide ja kangide nõudlust, oli väljapaistev eelkõige Hiina, kus osteti kvartaliga 124 tonni kulda. Neljanda kvartaliga võrreldes kasvas müük 48 protsenti. Kogu maailma müntide ja kangide nõudlusest moodustas Hiina lausa 38 protsenti. Ainuke kvartal, kus nõudlus on Hiinas samavõrd tugev olnud, pärineb 2013. aastast.

WGC prognoosib, et investeerimisnõudlus püsib ka teises kvartalis tugev, sest kaubanduspinged ja mure globaalse majanduskasvu pärast jäävad alles.

Keskpankade seas suurim ostja jälle Poola

Keskpankade nõudlus ulatus läinud kvartalis kokku 243,7 tonnini, mis on võrdluses viimaste aastate keskmisega üsna kõrge näitaja. Suurimaks ostjaks oli jälle Poola.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli nõudlus 365,1 tonni, seega toimus lühemas perspektiivis mõningane jahenemine. Samas viie aasta keskmine näitaja on 196,1 tonni kvartalis. Seega keskmisest tasemest ostsid keskpangad aasta esimesel kolmel kuul 24 protsenti rohkem kulda.

Keskpankade oste aitas kõrgel hoida esimese kvartali ebakindlus majanduses ja finantsturgudel. Eelmise aasta WGC küsitlusest selgus, et peamiselt ostavad keskpangad kulda põhjusel, et see on hea väärtuse säilitaja ja kaitseb kriiside vastu. Ebakindluse kasv oli tõenäoliselt üks põhjustest, miks keskpankade huvi kulla vastu püsis kõrge.

Enim ostis kvartaliga kulda Poola, suurendades oma varusid 49 tonni võrra. See tõstis Poola kullavarud 497 tonnini (21 protsenti keskpanga reservidest). Hiina ametlikud reservid kasvasid 13 tonni võrra ning kulla osakaal on nüüdseks 6,5 protsenti keskpanga reservidest. Tõenäoliselt on Hiina kullavarud aga raporteeritust kordades suuremad, sest umbes pooled kullaostud jäetakse keskpankade poolt raporteerimata. Suurimate ostjate seas olid veel Tšehhi, India, Azerbaidžaan ja Türgi.

Mis saab tänavu?

WGC muutis mõnevõrra ka oma prognoose, sest ebakindluse kasv on üldpilti muutnud. Ekspertide hinnangul võiks investeerimisnõudluse kasv jätkuda, sest stagflatsiooni ning majanduslanguse riskid on märkimisväärsed. Lisaks sellele suureneb USA eelarve puudujääk ning geopoliitilised pinged püsivad.

Ehete sektoris saab nõudlus olema aga mõnevõrra nõrgem, sest kulla hinnakasv on olnud oodatust kiirem. Nõudlus ehtekulla sektoris on hinnaliikumiste osas tundlikum.

WGC tõstis märkimisväärselt investeerimisnõudluse prognoosi. Kui aasta alguses oodati terve aasta nõudluse kasvuks 250 tonni, siis nüüd 412 tonni. Keskpankade puhul prognoositakse varasema 45 tonnise languse asemel 101 tonnist langust. See tähendab, et eelmise aasta 1045 tonni järel ostetakse tänavu keskpankade poolt prognoosi kohaselt umbes 944 tonni kulda. Viimaste kümnendite lõikes on ka see number siiski väga kõrge. Enne 2022. aastat polnud keskpangad aastaga kunagi üle 1000 tonni kulda ostnud.

Kogupakkumise prognoos jäeti sisuliselt samale tasemele.