Föderaalreserv murdis panga. Mis hakkab juhtuma valuutaturul?

Järgnevalt avaldame majandusteadlase ja investeerimispankuri James G. Rickardsi arvamuse, mis ilmus portaalis The Daily Reckoning:

Tihti on öeldud, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid seni, kuni miski murdub. Nüüd on miski tõesti murdunud.

Silicon Valley Banki (SVB) kokkuvarisemine on šokeerinud Föderaalreservi ja selle juhti Jerome Powelli. Veel eelmisel nädalal rääkis Powell USA Kongressi ees, kuidas keskpank peab agressiivselt inflatsiooni vastu võitlema. Turgude eelmise nädala hinnangul tõstetakse järgmisel nädalal intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra 80% tõenäosusega.

Üks nädal võib aga väga palju muuta. Praegu on turgude hinnangul 0,5-protsendipunktilise intressitõusu tõenäosus null. Mõõdukama, 0,25-protsendipunktilise tõusu tõenäosuseks hinnatakse 70%. Ma olen selle prognoosiga nõus. Ma usun, et intresse tõstetakse 0,25 protsendipunkti võrra.

Ärme unusta, et Föderaalreserv on SVB panga kokkukukkumise eest osaliselt vastutav (muidugi oli ka panga enda juhtide riskijuhtimine allpool arvestust).

Föderaalreserv “murdis” millegi

Föderaalreservi agressiivne intressimäärade tõstmine on riigivõlakirjade tootluse (intressi) kasvama pannud. See on võlakirjade väärtuse omakorda langema pannud (pidagem meeles, et võlakirjade tootlus ja nende hind liiguvad vastassuunaliselt).

SVB omas väga suures koguses pikaajalisi riigivõlakirju, mis on intressimäärade tõstmise osas eriti tundlikud. Kahjumid SVB bilansis kuhjusid, sest nende portfellis olnud võlakirjade hinnad langesid.

Ma ei hakka SVB varingu spetsiifikasse laskuma, aga võlakirjade roll oli seal määrav. Seeläbi tulebki mängu Föderaalreservi vastutus. Nad “murdsid” millegi.

Muidugi ei ole SVB ainuke pank, kelle valduses on pikaajalisi riigivõlakirju. Kas Föderaalreserv jätkab intresside agressiivset tõstmist ja riskib ka teiste pankade varisemise ning potentsiaalselt uue finantskriisi tekkega? Arvatavasti mitte.

Föderaalreserv peab tagama, et pangandussüsteem on tugev – või vähemalt nii tugev, kui on suuresti moonutatud finantsmaailmas võimalik.

See tähendab, et intresside tõstmisest tuleb loobuda. Seega Föderaalreserv peab laskma inflatsiooni vabaks. See omakorda tähendab dollari odavnemist.

Kirjutan ka edaspidi SVB varisemisest ja selle mõjust finantsturgudele. Praeguseks võtame aga fookusesse ühe konkreetse varaklassi, mis kerkib esile – selleks on kuld.

Kuldne konstant

Kuld ja teised toorained ei kao kunagi ära. Olgu selleks kuld, hõbe, nafta, maagaas, vask või põllumajandussaadused, nõudlus nende vastu on alati olemas. Need peaks olema aktsiate, võlakirjade ja raha kõrval investorite jaoks alati alternatiiviks.

Varasemalt olen soovitanud finantstormide ajal suurt osa oma varadest rahas hoida. Ma olen jätkuvalt seda meelt. Nüüd peame aga enda valitud pankade osas olema väga ettevaatlikud.

Praegu mõõdetakse kulla hinda maailmaturul peamiselt dollarites. See ei tähenda, et iga tehing tehakse dollarites, aga toorainete hindu mõõdetakse dollarites.

Kui maksad kulla eest mõnes teises valuutas, siis tekib juurde valuutakursside probleem. Sa maksad tooraine eest ühes valuutas (Kanada dollar, Austraalia dollar, euro, Briti nael jne), aga selle toorainega kaubeldakse dollarites.

Maailmas on mitmeid kohti, kus liigutakse dollari kasutamisest maksevahendina pigem eemale. See on seotud dollari rolliga maksevaluutana. Maksevaluuta ja reservvaluuta on kaks erinevat asja.

Dollari roll

Dollari roll maailma reservvaluutana kahaneb aja jooksul, aga see ei ole koheselt ohus. Samas tehakse praegu mitmeid jõupingutusi, et dollarit kui maksevaluutat asendada.

Saudi Araabia ja Hiina arutavad selle üle, et viimane saaks nafta eest maksta jüaanides. BRICSi riigid kaaluvad uue, toorainetega tagatud maksevaluuta loomist, mida erinevad riigid kasutada saavad. Veel mitu rahvusvahelist organisatsiooni liigub samas suunas.

Kui makseid hakatakse dollari kõrval tegema teistes valuutades, siis peaks dollari kurss langema. Teiste valuutade (peamiselt euro) kurss peaks samal ajal aga tõusma. See tähendab, dollarites hakkavad toorainete hinnad tõusma, sest dollari vahetuskurss nõrgeneb.

See on sisult inflatsioon. Inflatsiooni vastu on kindlustatud need, kes omavad kindlaid varasid, mille hulka kuulub ka kuld. USA dollarites peaks nende varade hind tõusma.

Kuld ja hõbe on raha asendajad (või tegelik raha), aga see ei tähenda, et inflatsiooni puhul ainult nende hind tõuseb. Me näeme seda nii kulla, hõbeda, maagaasi, vee, vase, strateegiliste metallide, põllumajandussaaduste, maa kui ka teiste toorainevarade puhul. Sinna hulka võib arvestada ühtlasi kaevandusfirmade aktsiad.

Kuld on kanaarilind söekaevanduses

Kulla hind kipub teistest aga tunduvalt enne liikuma. See aga ei tähenda, et investorid peaksid kullaga piirduma. Ma jälgin kulda, sest see on parim viis, kuidas dollarit jälgida. Kui me näeme aga nõrgemat dollarit (kõrgemat kulla hinda dollarites), siis on sadu viise, kuidas sellest trendist kasu lõigata.

Selles kõiges on üks mõistatus, millest arusaamine võib alguses raske olla, aga mis võiks investorite jaoks väärtuslikuks kujuneda. Kui inimesed küsivad minult, kas dollar läheb üles, küsin neilt vastu: “Mille suhtes?”

On võimalik, et ühel päeval tugevneb dollar Jaapani jeeni suhtes, aga langeb samal ajal euro suhtes. See on üks põhjus, miks analüütikud kasutavad dollariindekseid (näiteks DXY) – need kajastavad dollari käekäiku teiste valuutade suhtes.

Aga siin jääb üks probleem alles – võrdleme alati valuutasid teiste valuutadega. Kui käimas on globaalne finantskriis, siis see palju ei aita (see võib alata SVBst) ning kõigi valuutade kindlus võib korraga kõikuma lüüa.

Selline paanika ei pruugi üldse indeksis kajastuda. Võite ette kujutada kümmet inimest, kes hüppavad käsikäes lennukist alla. Üksteise suhtes nad ei liigu, aga maapinna poole kukuvad nad sama kiiresti.

Mis on kogu selle analüüsi mõte? Kuld. Kuna kuld ei ole keskpanga valuuta, siis on see ainuke viis, kuidas dollari käekäiku objektiivselt mõõta.

Seega võib vabalt tekkida olukord, kus dollariindeks muutub tugevamaks (see on praegu ka juhtumas), aga kulla hind on dollarites tõusmas (see tähendab, et dollar muutub nõrgemaks). Seega muutub dollar samal ajal nii tugevamaks (võrreldes indeksiga) kui ka nõrgemaks (võrreldes kullaga).

Selle mõistatuse lahendus on see, et kõik valuutad muutuvad kullaga võrreldes nõrgemaks. Mõned neist kukuvad aga kiiremini ja see võib dollariindeksi tõusma panna. Minu soovitus finantspaanika puhuks on jälgida, mida kuld teeb.

Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun