Lisa hinnateavitus

Koroonaviirus on halvanud suure osa maailma autotööstusest

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 07.02.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 490,31 EUR/oz
  
+ 24,35 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
17,00 EUR/oz
  
+ 0,50 EUR

Foto: Jenson / Shutterstock.com

07.02.2020

Hiinast alguse saanud ning jätkuvalt leviv koroonaviirus on andnud tugeva löögi maailma autotööstusele. Autode ning autoosade tehased, mis peatasid jaanuaris Hiina kalendri uusaastapidustuste tõttu ajutiselt töö, ei ole eriolukorra tõttu endiselt Pekingi poolt välja kuulutatud tööseisakut lõpetanud.

Koroonaviiruse epitsener Wuhan ning linna ümbritsev Hubei provints on Hiina autotööstuse keskus. Maailma suurim tööstusriik on viimastel kümnenditel saanud ka maailma suurimaks autotootjaks, seal asuvad kõikide maailma autotööstuse lipulaevade tehased. Eriti suuremahulisi investeeringuid Hiina autotööstusesse on teinud Volkswagen, Daimler, General Motors, Honda, Hyundai ja Renault.

Juba kaks aastat Hiina vähenevate tellimuste käes kannatavaid autotootjaid ootab seega 2020. aastal ees rekordiliselt kehvade tulemustega esimene kvartal. Ent mis veel olulisem: kaudselt mõjutab Hiina autotootmise keskuste tööseisak kogu maailma autotööstust tervikuna. Nimelt on Hiinasse on kolinud sisuliselt terve planeedi autotööstuse allkomponentide tootmine ning pikem seisak ähvardab halvata kogu maailma autotööstuse. Hiinast kriitiliselt sõltuvate allhankijate hulka kuuluvad enamikule maailma autotootjatele osasid valmistavad Bosch, Schaeffler, ZF Friedrichshafen, Faurecia ja Valeo.

 

Kommenteerib TAVIDi peaanalüütik Adrian Bachmann

Hiina autotööstuse seisanud karantiin näitlikustab ilmekalt, et 2020. aastaks on maailmast saanud sisuliselt üks tihedalt integreeritud tootmisüksus, mille individuaalsed industriaalklastrid ei suuda autonoomselt tegutseda praktiliselt üheski tootmissektoris.

Nagu oli Suurbritannia 19. sajandi esimesel poolel, on ka Hiinast saanud maailma sepikoda, mille tootmissisendid on integreeritud globaalsete turgude tingimustes (siseriiklike tootjate subsideerimine ning imporditollid välistootjatele on Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite alusel üldiselt keelatud) saanud suure kuluefektiivsuse tõttu paljudes sektorites sisuliselt monopoliks ning ilma milleta kriitilise tähtsusega kaupu ei ole sisuliselt võimalik toota enam üheski maailma riigis. Nii on see autotööstuses ning veelgi intensiivsemal kujul elektroonikasektoris, kus Hiinal on muldmetallide kontrolli kaudu võime seisata sisuliselt kogu maailma elektroonikatööstus.

Maailma tööstustootmise tihedast integreeritusest tulenev haavatavus on tõsiasi, mis lähitulevikus globaalmajanduse, rahanduse ja investeerimise (võitja ei riisu üksnes koort, vaid võtab lõpuks kõik) seaduspärade tõttu intensiivistub ilmselt veelgi. Kaugemas tulevikus on geopoliitiliste blokkide ja tsivilisatsiooniliste mudelite lahknevuse tõttu oodata aga ühe integreeritud globaalse tarneahela asemel paari suure bloki väljajoonistumist. Nendeks on Euraasia ja euroatlandi blokid, mis on välismaailmast sõltumatud teatud võtmetehnoloogiate (reaktorid, turbiinid, mikroskeemid, jvm) tootmises, nad on bloki sees vabakaubanduslikud ja blokkide vahel protektsionistlikud. Ülejäänud globaalsed tsoonid ei oma umbes 300 võtmetehnoloogiast sisuliselt ühtegi, et ise autonoomset blokki moodustada.

 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile