Suure krüptobörsi varisemine võib tekitada finantsturgudel laviini

18.11.2022

FTX krüptobörsi kokkukukkumine võib kujuneda lumehelbeks, mis tekitab ebastabiilsel finantsturgude mäel ulatusliku laviini, kirjutab majandusteadlane ja investeerimispankur James G. Rickards.

Järgnevalt avaldame James Rickardsi arvamusloo täismahus, mis on avaldatud portaalis The Reckoning:

On aeg liikuda poliitikast ja USA vahevalimistest edasi. See lugu on potentsiaalselt palju suurem. Krüptobörsi FTXi kokkuvarisemine on täna maailmas suurim majandus- ja finantsuudis.

Krüptod võivad enamuse lugejate jaoks olla müstilised ja salateadmisi nõudvad. Sellest teemast ei saa väga hästi aru isegi need, kes ennast asjadega kursis hoiavad. Sellegi poolest oleks viga arvata, et see areng on eraldiseisev nišš, mis juhtus nišiturul.

FTXi kokkukukkumine võib kontrolli alt väljuda ja mõjutada ka teisi kapitaliturge. Sellel võib olla sarnane mõju nagu Mehhiko peeso kriisil 1994. aastal, Venemaa kriisil 1998. aastal ning Lehmani kokkukukkumisel 2008. aastal.

Arvate, et see on liialdus? See ei ole nii.

See lugu on arenemas väga kiiresti, et sellega kursis olemiseks tuleb jälgida krüptoturu uudiseid, näiteks Coindeskist, mis on minu hinnangul küllaltki usaldusväärne leht. Igatahes, selgitan asjad paremini lahti.

Pettuse korraldanud ajud

FTXi rajas Sam Bankman-Fried – ta on 30aastane Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlane, kes töötab küllalt väikse arendajate meeskonnaga.

Ta meelitas investeerimismaailma suurte nimede investeeringuid, olgu selleks Sequoia Partners, Softbank või Singapuri fond Temasek. Isegi Tom Brady oli nõus sinna investeerima.

Bankman-Friedist sai üks maailma rikkamaid inimesi, tema varanduse väärtus kerkis 25 miljardi dollarini. Ta annetas enne vahevalimisi üle 40 miljoni dollari demokraatidele ning toetas Ukraina oligarhe miljonite dollaritega.

Ponzi skeem võtab kuju

FTX omas tütarfirma, mille nimi oli Alameda. Nii nagu paljud teised börsid hoidis FTX oma klientide vara kaitsmiseks rahalisi vahendeid erinevatel kontodel. Nüüd tundub, et Bankman-Friedi meeskond on käinud klientide varade kallal, et toetada Alameda kauplemisfirmat, mida on tabanud suured kaotused.

See tuli välja ning algas klassikaline pangajooks. FTX hakkas raha väljavõtmist piirama. Juhatus lahkus ametist, vahetusbörs sulgeti ning Alameda läks pankrotti. Kogu impeerium kukkus kokku.

Enam kui 10 miljardi dollari väärtuses klientide varasid kadus. Järelejäänud miljard dollarit varastati häkkerite poolt ning osad arvavad, et see oli FTXi sisetöö, kes teadsid arvutikoode.

Bahama, kus FTX oli registreeritud, alustati kriminaaluurimist. Kui see oleks loo lõpp, siis oleks tegemist lihtsalt huvitava ja kuluka fiaskoga, millest inimesed saavad raamatuid kirjutada. Aga see ei ole loo lõpp.

Doominod hakkavad kukkuma

FTXiga äri teinud krüptobörsid on ükshaaval teatamas kaotustest ja mitmed neist on kinni pandud. Suured kaotused levivad üle terve krüptoturu ning leke on jõudnud ka peavoolu ettevõtetesse.

Samal ajal on populaarne meem ja X-põlvkonna maakler Robinhood teatamas raskustest ning selle aktsia on järsult kukkunud.

Kui me midagi finantskrahhist teame, siis on see asjaolu, et seda ei saada pidama ning see levib ootamatutesse kohtadesse nagu viirus. On võimatu öelda, kui kaugele FTXi teema levib. Üks asi on kindel, et see ei jää ainult krüptomaailma.

Miks ma seda ütlen? See kõik on seotud sõnaga “nakkus”.

FTX on finantsmaailma esimene patsient

Maailm sai 2020. aastal bioloogiliste nakkuste osas valusa õppetunni. Sarnane dünaamika kehtib ka finantspaanikate puhul. See võib alata ühe panga või maakleriga, kes läheb turgude kokkuvarisemise tõttu pankrotti.

Finantsiline pinge levib kiiresti ka pankadele, kes pankrotistunud ettevõttega äri tegid. Seejärel jõuab see teiste pankade aktsionäride ja hoiustajateni, levides üle terve maailma. Selle tulemus võib olla 2008. aastaga sarnane finantspaanika.

Haigused ja finantsiline pinge töötavad sarnaselt. Mittelineaarne matemaatika ja süsteemide dünaamika on mõlemal juhul identsed. Tõsi, seekord on “viiruseks” finantsiline stress, mitte bioloogiline viirus.

Kahjuks on iga kriis suurem kui eelmine ning nõuab keskpankadelt veelgi suuremat sekkumist. Põhjuseks on süsteemi suurus. Kapitaliturud on dünaamiline ja kompleksne süsteem ning riskiks on olukord, kus asjad eskaleeruvad eksponentsiaalse funktsiooni järgi. Mida suurem on turg, seda suurem on ka kogu turgude kokkuvarisemine.

Ohtlikum kui kunagi varem

Praegu on süsteemne risk mastaapsem kui varem, sest süsteem on paisunud nõnda suureks. See tähendab, et suurem süsteem eeldab veelgi suuremat likviidsuskriisi ja turupaanikat kui kogesime 2008. aastal.

Liiga-suured-et-kokku-variseda (too-big-to-fail) pangad on suuremad kui kunagi varem, nende osa pangandussüsteemis olevatest varadest on suurem ja derivatiivide maht laiaulatuslikum.

Minu üks lemmik analooge on lugu lumehelbest ja lumelaviinist. See on metafoor sellele, kuidas asjad tegelikult toimuvad. Aga tegemist ei ole ainult metafooriga. Selle taga olev teadus, matemaatika ja dünaamika on samad, mis eksisteerivad finantsturgudel.

Kujuta ette, et oled mäeküljel. Sa näed, et lumi sajab mäeharjale ja kuhjub sinna. Ainuüksi vaatamisest piisab, et mõista lumelaviini ohtu.

Seejärel näed, kuidas üks lumehelves kukub lumevallile. See liigutab teisi lumehelbeid ja lumi hakkab liikuma. See kogub hoogu ja lõpuks võtab mäejalamilt kaasa kogu lume ning see katab allpool asuva küla.

Kas süüdistada lumehelvest või paksu lumekihti?

Mõned inimesed viitavad nendele lumehelvestele kui “musta luige” sündmustele, sest nad on ettearvamatud ja tulevad üllatusena. Kui süsteemi dünaamikat ja selle skaalat tunda, siis ei tule need tegelikult üllatusena.

Tekib küsimus: keda süüdistada? Kas sa süüdistad lumehelvest või liiga paksuks ja ebastabiilseks muutunud lumekihti?

Ma ütleks, et lumehelves ei oma tähtsust. Kui see poleks olnud praegune lumehelves, mis laviini põhjustas, oleks see olnud eelmisel või järgmisel päeval maha sadanud lumehelves.

Süsteemi ebastabiilsus tervikuna on probleem. Kui mõelda finantssüsteemi riskide peale, siis ma ei keskendu ühele lumehelbele, mis laviini põhjustab. Päästik ei ole tegelikult tähtis.

Lõppude lõpuks ei ole asi lumehelvestes, vaid kriitilises staadiumis ja tingimustes, mis võimaldavad tekkida laviini põhjustaval ahelreaktsioonil. Edaspidi näeme, kas FTXiga toimunu saab olema see lumehelves või mitte.

Praegu on hea aeg raha positsiooni parandada, et vältida ootamatuid kaotusi. Poodlema tasub finantsturgudel minna siis, kui kahju ulatus on juba teada. Ja muidugi ärge unustage varuda sularaha ja kulda.