Lisa hinnateavitus

Peter Schiff: USA laenas 100 päevaga triljon dollarit. Kaua võlamull veel kestab?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 14.03.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2223,55 EUR/oz
  
- 17,58 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,59 EUR/oz
  
+ 0,11 EUR

14.03.2024, Tõlkelugu. Pildil Peter Schiff.

Kulla hiljutine hinnarekord peegeldab USA valitsuse vastutustundetud ja jätkusuutmatut kulutamist, millele on kaasa aidanud Föderaalreserv, kes nüüd valitsust liigsete võlatasemete pärast manitseb, kirjutab finantskommentaator ja autor Peter Schiff.

Avaldame Peter Schiffi kirjutise, mis ilmus portaalis SchiffGold:

Viimase kolme kuuga on USA riigivõlg kasvanud triljoni dollari võrra. CBO prognoosib, et 10 aasta jooksul tõuseb riigivõlg hoomamatu 54 triljoni dollarini. Praeguse trendi jätkumisel ületavad riigivõlga intressimaksed järgmisel aastal kaitse-eelarvet. Arvestades kõike seda tekib küsimus: kui kaua see võlamull veel edasi paisuda saab?

On väga kummaline, et Föderaalreservi juht Jerome Powell, kes korraldas koroonakriisi ajal Ameerika ajaloo suurima rahatrüki kampaania, räägib nüüd võlatasemete jätkusuutmatusest. Ta püüab hoida joont, kus Föderaalreserv ei kommenteeri riigi fiskaalpoliitikat. Aga tema kommentaaridest paistab läbi see, et ta soovib tekkinud olukorras süüdistada poliitikuid, mitte keskpanga rahatrükki.

Kuigi poliitikutel on selles mängus väga suur osa, siis pole Föderaalreserv oma riigivõla kohta tehtud hoiatustes kordagi maininud, et nemad mängivad seal samuti rolli:

„Pikaajaliselt on USA praegune fiskaalpoliitika jätkusuutmatu. USA valitsuse poliitika pole jätkusuutlik. See tähendab lihtsalt seda, et võlg kasvab kiiremini kui majandus. Seega on see jätkusuutmatu. Ma ei arva, et see sõnum oleks kuidagi vastuoluline. Kõik teavad, et peame naasema jätkusuutliku fiskaalpoliitika juurde.“

Isegi kui valitsus järsku vastutustundlikult kulutama hakkab ja eelarve seisu parandab, siis on raske näha, kuidas pärast 3 triljoni dollari trükkimist 2020. aastal on seda võimalik teha. Väga huvitav, et just Föderaalreserv on kritiseerimas jätkusuutmatuid võlatasemeid:

Vabal turul oleks intressid veelgi kõrgemad

Ja nagu alati – Föderaalreservil on oma tööriistakastis vaid üks reaalne tööriist: intressimäärade otsene muutmine, mis aitab kas laenamist stimuleerida või piirata. Teine variant on otse rahatrüki kaudu turule sekkuda. Selle aasta lõpuks oodatakse keskpangalt intressikärpeid, mis aitab leevendada intressimaksete koormat, aga toob samal ajal majandusse uut raha. Inimesed on juba praegu kõrvuni võlgades ja kasutavad krediitkaarte põhivajaduste täitmiseks. Kui intressid alla tuuakse, siis võetakse veelgi rohkem laene ja ostetakse asju, mida tegelikult endale lubada ei saa.

Laenude ja hoiuste mahu kasv suurendab rahapakkumist (ringluses oleva raha hulka) keskkonnas, kus juba praegu on inflatsioon probleemiks. See lisab õli juurde tulle, mis süüdati 2020. aasta koroonakriisi ajal. Koroonajärgsed intressitõusud pole olnud piisavad, et meilt sellelt teelt eemale juhtida. Kui intressimäärad saaksid kujuneda turul vabalt, oleks nad praegustest intressidest veel tunduvalt kõrgemal.

Üleliigne laenamine vähendab järjest USA riigivõlakirjade atraktiivsust, sest aina enam muretsetakse selle üle, kas riik suudab ka tegelikult oma võlad tagasi maksta. See vähendab nõudlust võlakirjade järele, mille tõttu on turult aina raskem nõnda suuri summasid kokku laenata.

USA valitsuse reiting kukub

Kõige selle tõttu vähendasid reitinguagentuurid Fitch ja Moody’s eelmisel aastal USA krediidireitingut. Fitch alandas reitingut AAA pealt AA+ peale, Moody’s muutis reitingu väljavaadet „stabiilse“ pealt „negatiivseks.“ Kui Föderaalreservi intressitõusudega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine või tulude tõstmine, siis ei ole võimalik eelarve puudujääke vähendada.

Kuna olukord on järsult halvenenud, siis soovivad mitmete osariikide seadusandjad hakata piirama föderaalvalitsuse võimu raha kulutamisel. Idaho ja Wyomingu seadusandjad on kutsunud üles teisi osariike probleemiga tegelema. Idaho on välja pakkunud, et põhiseadusesse võiks sisse viia muudatuse, mis piirab oluliselt keskvalitsuse kulutamist ja võimu. Idaho senat võttis vastu resolutsiooni, kus on tehtud järgnevad üleskutsed:

„(1) kehtestada föderaalvalitsuse eelarvele piirangud; (2) vähendada föderaalvalitsuse võimu ja jurisdiktsiooni; (3) vähendada riigiametnike ja Kongressi liikmete ametisolemise aega. Praegu on identsed taotlused saadetud Kongressi ka teiste osariikide seadusandjate poolt.“

Praegu on küsimus, kas on üldse midagi, mis suudab USA rahanduse viia tagasi jätkusuutlikule teele. Me liigume USA dollari kokkuvarisemise ja täieliku rahasüsteemi lähtestamise poole. Nii kaua, kuni eksisteerib Föderaalreserv, jääb võlamullis majandusest vabanemine unistuseks.

Hiljutised kulla ja bitcoini hinnarekordid näitavad meile, kuidas turg reageerib võlgade väärtuse vähenemisele. Keskpangad on ostmas rekordiliselt kulda, mis kestab tõenäoliselt veel aastaid. Pangandussüsteem on minuga nõus, et inflatsioon ei ole sugugi veel seljatatud.

Lugemissoovitus Teile